Uuring: linnufotograafia on kasulik sinu ajule

27 veebruar 2026

Uus uuring näitab, et kogenud linnuvaatlejatel, muuhulgas ka eakatel, on suurem koetihedus ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanu ja tajuga.

„Meie aju on väga plastiline ja selle neuroplastilisus suureneb uute oskuste õppimisel, mis on otseses seoses inimese võimega säilitada kognitiivset paindlikkust ja vaimset tervist," vahendab veebileht NBC News uuringu autor Erik Wing'i sõnu. Uuringu tulemused näitasid, et ka aktiivne linnuvaatlus leevendab nendes ajupiirkondades vanusega kaasnevat langust. Muuseas uuring ei tõesta otseselt, et linnuvaatlus ennetaks kognitiivset allakäiku, kuid see toetab üldist ajutervist, kuna selles on mitmeid erinevaid kognitiivseid aspekte. 

Nii nagu linnuvaatlus hõlmab looduses viibimist, liikumist, suhtlemist ja vaatlemist, teeb seda ka linnufotograafia. Paljud linnuvaatlejad võtavad kaamera regulaarselt kaasa, et oma tähelepanekuid jäädvustada.

Haapsalus elav loodusfotograaf Kauro Kuik on aktiivselt pildistanud viimased 15 aastat. "Kuna linnud on mind köitnud juba lapsepõlvest saati, siis mõni kuu peale esimese objektiivi soetamist ostsin endale ka 400mm objektiivi, et saaks ka linde ja loomi pildile püüda," meenutas ta. Kuik viibib looduses linde pildistades nii tihti kui võimalik, kevadel on see tema pea igapäevane tegevus. "Linnufotosessiooni pikkus võib olla väga varieeruv alates korraks autoaknast pildi tegemisest, kuni ööläbi varjes istumisest, oodates pildistamiseks sobivat esimest valgust." Mis aga antud uuringut puudutab, siis fotograafi sõnul tundub see vägagi loogiline ning tema isiklikele kogemustele tuginedes tuleb uuringuga nõustuda. "Keskendumis- ja tähelepanuvõimet see kindlasti parandab," sõnas Kuik. Lindude puhul on just nende häälitsused need, mida on keerulisem meelde jätta. "Isiklikult suudan hetkel hääle järgi tuvastada umbes kuni sada linnuliiki, aga see number võiks olla tunduvalt suurem," sõnas ta ja lisas, et õnneks iga aasta teadmiste arv kasvab.

„Meie huvid ja kogemused – eriti need, millele pühendame tunde, sadu tunde või lausa aastakümneid – jätavad jälje aju struktuurile,“ ütles Wing. Uurimisrühm keskenduski just linnuvaatlejatele, sest lindude vaatlemine ja määramine looduses nõuab ainulaadset kombinatsiooni kognitiivsetest oskustest. Tulemuslikkusel põhineva valikuprotsessi kaudu valitud ekspertide puhul näitasid tähelepanu ja tajuga seotud ajupiirkonnad „struktuurseid muutusi“ ning need samad piirkonnad olid „valikuliselt aktiveeritud, et toetada tuvastamist keerulistes olukordades“. Viite uuringule leiad NBC News uudisloost SIIT. 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee