President Trump läbi fotograafi silmade

16 märts 2019

Ajaleht The New York Times avaldas naistepäeval intervjuu väljaande Valge Maja pikaaegse fotograafi Doug Millsiga, kes on sealset eluolu kajastanud lausa kolm aastakümmet. Mills rääkis avameelselt oma tähelepanekutest võimul olnud presidentidest, Trumpi eripäradest eelnevate ametivendadega võrreldes ja fotograafitööst üldiselt.

Kärbes seinal

Millsi sõnul on tema senised kogemused alates president Reaganist olnud säärased, kus presidendi pildistamiseks on tema kabinetti astudes aega napid kaks-kolm minutit, kuid Trumpiga võib ajakulu olla kuni poolteist tundi. “Fotograafilises plaanis tähendab see, et oled justkui kärbes seinal - sul on aega vahetada nurki ja asukohti, objektiive, jälgida ja tundma õppida,” on Doug Mills Timesile vastanud.

Näiteks on president Trump oluliselt enam teadlik oma pildistamise nurkadest, ühtlasi peab Doug Mills presidenti väga visuaalseks inimeseks. “Ta jälgib minu töid, ajalehe veebi ning Twitterit igapäevaselt," teab Mills. Olenemata sellest, et Trump hoiab Millsi töödel silma peal, pildistab ta sellegipoolest kõike, mida enda ees näeb, ausalt ja õiglaselt. Millsi piltidel on selgelt arusaadav, millise emotsiooniga on president Trump pildistamise hetkel olnud. Trump annab hiljem ka ausat tagasisidet meeldivate ja mittemeeldivate fotode osas.

Igal presidendil on oma eripära

Doug Mills on pildistanud Timesile ka teisi presidente nagu George W. Bush, Obama, Clinton ja Reagan. Igaüks neist on fotograafidesse suhtunud ja neid kohelnud erinevalt.

Põhja-Korea juhiga kohtudes nägi Mills kahe erineva režiimi fotoajakirjanike tööd: kohalikud ajakirjanikud pildistasid visiiti väikestelt redelitelt, et president Trump Kim Jong-unist oluliselt pikem ei paistaks. Samal ajal pildistasid Ameerika ajakirjanikud kohtumist kahe juhi ees sisuliselt põlvitades.

Doug Mills võrdleb Timesile antud intervjuus ka presidentide erinevusi märkides, et Obama oli neist kõige fotogeenilisem ja Trump tegelikult kõige ikoonilisem ning kindlasti ka igas olukorras äratuntav olenemata sellest, kas näed vaid tema kuju, soengut või jakki. Ühtlasi on president Trump kõige kergemini ligipääsetav, kuna ta on teadlik uudistsükli pikkusest ja mõjust.

Mills meenutab, et president Obama pildistamist kontrollisid Valge maja mainekujundajad ja näiteks sotsiaalmeedias mõne ürituse kajastamisel kasutati valitsuse fotograafi ametlikke fotosid, mille peale tuli teistelt fotograafidelt palju kriitilist tagasisidet. Trump on vastukaaluks president, kelle lähedale pääseb lehe fotograaf üsna hõlpsalt, kuid saab vastu ka palju kriitikat, valeuudiseid ja see on Doug Millsi sõnul eriti häriv. “Ma ei arva, et The New York Times paneks üles valeuudiseid, niisamuti pole ka mu fotod iialgi valelikud,” vastab Mills ajakirjanikule. Millsi sõnul pole president Trump oma olemuselt poliitik ega kuidagimoodi kontrollitud, vaid käitub sageli normidele mittevastavalt, olles lihtsalt see, kes ta on.

Reagan oli fotograafi sõnul pigem näitleja, kes valgustas lava kunstlikult oma karismaga. Vanem Bush oli fotograafidega väga lähedane ja tundis neid nimepidi, austas fotograafide tööd ja seda ennekõike seetõttu, kuna oli varasemalt olnud kaheksa aastat asepresident. Noorem Bush oli nagu ta isagi, sõbralik ja rõõmsameelne, kuid heade piltide nimel oli valmis ekstra pingutama. Clinton oli hästi energiline ja ei lakanud iial töötamast. 

Doug Millsi sõnul on Trumpi ajastul palju draamat ja sa ei saa kunagi kindel olla, mis järgmiseks tuleb.

Maailma parim fotograaf

Kui Trump on nimetanud Timesi inimeste vaenlaseks, teeb ta ometigi ajalehega meelsasti koostööd ja peab fotograaf Doug Millsi üheks maailma parimaks fotograafiks. “Ilmselgelt vaatab ta mu pilte ja need meeldivad talle - kuid mitte kõik,” tunnistab Mills intervjuus ning lisab, et kõik pildid ei peagi meeldima, kui sa teed oma tööd ausa fotograafina.

Doug Mills on The New York Timesi fotograaf olnud aastast 1983. Mills on töödanud Washingtoni büroos aastast 2002. Ta on võitnud oma fototöödega kaks Pulitzeri preemiat. Timesile antud intervjuus usutles fotograafi ajakirjanik James Estrin. Ajakirjanik James Estrin on Lens-i kaasautor, kes liitus Timesi fotograafina 1992 aastal. Estrin oli enne seda aastaid vabakutseline ja avaldas sadu artikleid.

 

Originaalartikli leiad siit.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee