Pildistamine võib mälu halvendada või hoopis parandada

21 september 2021

Sageli haarame telefoni või kaamera järgi, et jäädvustada mõni kaunis hetk. Veidi üllatav võib aga olla teaduslik fakt, mida kõik pildistajad teada võiks: pildistamine pole parim mälu säilitamise tööriist, kui seda valesti teha.

Teadlane Elizabeth Loftuse sõnul võib liigne pildistamine hoopis aju kapasiteeti hetkede meeldejätmisel kahjustada. Ehk siis tehes pildi, võid mälestuse hoopis kaodata. See töötab kahtpidi: pildistades hetke kaotame vastutuse selle ajju salvestamise üle või oleme pildi tegemisest nii haaratud, et kaotame selle sootuks. 

"Kui inimesed loodavad liigselt tehnoloogiale, et see nende asemel hetke salvestaks, arvestavad nad sellega, et kaamera loob mälestuse ja nii ei pööra nad hetkele täielikku tähelepanu, mis neil seda oma ajju jäädvustada aitaks," sõnas Fairfield ülikooli psühholoogia professor Linda Henkel. Sarnaseks näiteks on kellegi telefoninumbri paberile kirjutamine - aju registreerib selle nii, et kui see on üles kirjutatud, pole seda vaja meelde jätta. Kõik oleks justkui hästi, kuni see paberilipik kaduma läheb.

Uuringus (2013 study), mille Henkel läbi viis selgus, et näiteks kunstimuuseumit külastades mäletasid inimesed neid objekte paremini, mida nad ei pildistanud. Sama uuringut on korratud 2017 ja 2021 aastal. Henkeli uuringu tulemused on sarnased 2011 läbiviidud uuringuga (2011 Science study), mis tõi välja nn Google efekti, kus inimesed ei suutnud mäletada informatsiooni, mille puhul nad teadsid, et saavad selle hiljem internetist või arvutist üles otsida.

Sama toimub ka pildistades - me oleme sellest protsessist nii haaratud, et unustame hetkele endale tähelepanu pöörata ja seetõttu ka seda mällu salvestada. Hetke salvestamise asemel keskendume me sellele, kuidas pilt kaameras välja näeb või kuidas me kaamerat hoiame; jälgime kaameras olevate inimeste nägusid ja sobitame foto tausta ning sätime seadeid - see haarab meie kogu tähelepanu. Sama juhtub ka siis, kui pildistame oma last sünnipäevaküünlaid puhumas või noorukit keskkooli lõpetamas - me saame ehk täiusliku pildi, selle asemel, et saada täiuslik mälestus. Kui oleme lühikesel visiidil näiteks pargis ja pildistame oma lapsi, saame me pildi tõendamaks, et olime seal, kuid meie aju ei pruugi seal olemist isegi mitte mäletada. Pikem pargikülastus, kus teed mõne foto vaid alguses, jääb aga mällu mälestusena.

Õigesti pildistades saame aga oma mälu parendada, leiab 2017 aastal läbiviidud uuring (2017 study). Uuringu üks autoritest, Alixandra Barasch sõnul võttes aega pildistamisele, uurimaks end ümbritsevat keskkonda, suumides detaile, aitab see mälestust sügavale alateadvusesse paremini salvestada. Ühtlasi aitavad fotod hetki täpsemalt meenutada, kuna inimaju on ekslik. "Meie aju ei lindista meie kogemusi videolindiga, vaid see konstrueerib need meie uskumuste, hoiakute ja eelarvamuste põhjal," selgitas Henkel. Seega foto on suurepärane vahend hetke tagasitoomiseks, kuna ilma visuaalse salvestuseta mälestused tuhmuvad.

Mõned nipid, kuidas teadlikult pildistada oma mälu kahjustamata:

Palu kellegil teisel pildistada, kui tegu on sulle lähedase inimese olulise sündmusega nagu näiteks lapse sünnipäev. Nii oled sa hetkesse täielikult kaasatud, mitte ei keskendu piltide saamisele.

Ole teadlik ja ole kohal, vali teadlikult, mida sa pildistad. See aitab hetki ka ajju salvestada.

Keskendu detailidele pildi tegemisele eelneval hetkel, sest see võib mälu hoopis parandada.

Tee vaid paar head pilti ja pane telefon/kaamera käest - kui sulle on oluline eriline reis või õhtu meelde jätta, limiteeri tehtavate fotode arvu. Pildista mõned ülesvõtted alguses ja ülejäänud aeg naudi kogemust, kus parasjagu asud.

Vaata oma tehtud pilte regulaarselt. Leia aega, et tehtud fotosid aegajalt läbi lapata ja olnud hetki meenutada, nii toome ikka ja jälle meelde olnud kogemused/mälestused.

Organiseeri oma fotod albumitesse. Nii on suurem tõenäosus, et soovid neid aegajalt üle vaadata. Kui pildid on mööda arvutit laiali ja erinevad kuvatõmmised, dokumendid, laste-ja reisipildid segamini, ei soovi sa tõenäoliselt neid nii sageli läbi lapata. Loo erinevad digitaalsed albumid või prindi need välja.

Originaallugu loe siit.

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee