Mine talvel fotonäitust vaatama!

26 detsember 2019

Tallinna Fotografiskas saab kaeda moemaailma ja kuulsuste fotograafi Vincent Petersi loomingut, Dokfoto keskuses venelanna Masha Ivashintsova originaalnegatiividest tehtud fototrükke, muuhulgas on fotonäitused üleval ka Haapsalus, Kuressaares ja mujal Eestis.

Moe-ja portreefotograafi Vincent Petersi näitus „Sisemine valgus” on üleval Tallinna Fotografiskas kuni 16. veebriuarini 2020.

Selle modellideks on tuntud naised ja mehed. Fotokunstnik eelistab klassikalist mustvalget fotograafiat, milles on olulisim valgus või selle puudumine. Analoogkaamerat kasutades jäädvustab ta oma modelle ääretu detailsusega. Petersi sõnul pole ilu pinnapealne, vaid kultuuri peegeldus. Tulemuseks on intiimsed, kaunid ja tundlikud portreed, millesarnaseid leiab ka 1950-1960ndate Hollywoodis. Tolle ajastu filmidest pärinevad siiani esteetilised standardid, kuidas kujutatakse ikoone.

Vincent Peters sündis 1969ndal aastal Saksamaal, Bremenis. Filmimaailma avastas fotograaf enda jaoks lapsena, kui isa tutvustas talle nii Ameerika Hollywoodi kino kui ka Prantsuse uue laine filme. Teda võlus nende filmide viis valguse abil meeleolu luua ja lugusid jutustada. Alates 1999. aastast töötab ta moefotograafina ja on pildistanud näiteks Miu Miu, Yves Saint Laurent ja Bottega Veneta ülemaailmseid kampaaniaid, teinud koostööd Diori, Louis Vuittoni, Hugo Bossi, Emporio Armani ja teiste tuntud moemajadega.

Dokfoto keskuses on Masha Ivashintsova fotonäitus "Chiaroscuro", mis on üleval kuni 1. märtsini 2020.

2019. aasta lõppeb erakordse näitusega. Koostöös Masha Galleries-iga on detsembri algusest avatud Peterburi fotograafi Maša Ivašintsova (1942-2000) fotonäitus, kus esitletakse autori originaalnegatiividest tehtud fototrükke esmakordselt.

Maša lugu lõi meedias laineid üle maailma, kui tema tütar leidis 2017. aastal pööningult 1969-1999 aastatel tehtud ligi 30 000 fotot ja negatiivi. Tänaseks on ilmunud sadu artikleid ja postitusi, milles kiidetakse tema tööde kunstiliselt kõrget taset ja väärtust. Hiljuti nimetas maailma juhtiv kunstile keskendunud veebiväljaanne Artnet 2018. aasta üheks tähtsaimaks kunstileiuks just Maša Ivašintsova arhiivi.

Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis saab kaeda Silvia Pärmanni näitust "Jahedad maastikud” kuni 25. jaanuarini.

Pärmanni tööd on pildistatud kaugel põhja pool asuvates Svalbardi saarestiku kaevanduslinnades Longyearbyenis ja Barentsburgis. Näitus dokumenteerib Norrale kuuluvas 2000 elanikuga Longyearbyeni ja 450 elanikuga vene kaevanduslinna Barentsburgi igapäevaelu.

Silvia Pärmann on Eesti fotograaf, kelle töö tõmbab tähelepanu probleemidele maailmas, millest on püütud mööda vaadata, kuid millega tegelemist ei ole enam võimalik vältida. Keskmes on inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhted ning neist lähtuvad konfliktid, olukord tunnustamata riikides ja inimese ökoloogiline jalajälg planeedil.

Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas on avatud Annika Haasi fotonäitus “Meie, mustlased” kuni 22.aprillini 2020.

Fotograafina on Haas alati huvi tundnud eraldatuses elavatest ühiskonnagrupiddest, kelle olemasolust küll teatakse, kuid ei midagi rohkemat. Ühed varjatuma elujoonisega tegelased mustlased ehk romad on Eestis vähemusrahvused, kelle kohta liigub hulganisti stereotüüpe, kuid tegelikku olemust ei tunne kõrvalseisjad pea üldse. Visuaalne materjal on läbi ajaloo Eesti mustlaste kohta puudulik. "Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani," tutvustab Haas oma näitust Vabaõhumuuseumi lehel. Mustlaste elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata peavad inimesed neid mitteusaldusväärseteks ja suhtuvad neisse negatiivselt.

Eesti mustlaskogukond on väike ja kapseldunud ning viimase rahvaloenduse andmetel (2011) on Eestis kõigest 456 romat. Romade aktiivsemad esindajad usuvad, et tegelikult on mustlasi Eestis poole rohkem, kui ütleb rahvastikuregistri ametlik number, kuna osad võisid end kirja panna ka venelase või eestlasena - vastavalt passis leiduvale kodakondusele. 1950-1960 aastatel romadega lähemalt suhelnud keeleteadlane Paul Ariste oli kõigi jaoks „valge mustlane“, kuid mõni mustlasperes sündinu ja kasvanu, kes on mingil põhjusel välja tõugatud või kogukonnast eraldunud, on mittemustlane ehk gadjo. 

Haapalu kultuurikeskuses saab veel kuni detsembri lõpuni vaadata Eesti foto- ja kinokunsti kajastav näitus “Eesti film – kaadritagune elu”.

Näitusega tähistab Eesti Kinoliit oma 55. sünnipäeva, eesmärgiga anda edasi kaadritagust atmosfääri ning teha sügav kummardus kõigile filmitegijatele.
Eksponeeritud on Riina Varoli, Herkki Erich Merila, Andres Teissi, Heikki Leisi, Kaarel Nurki, Tõnu Nooritsa, Viktor Menduneni, Martin Lazarevi, Tõnu Talivee, Patrick Tamme, Vahur Puiki jpt tööd.

Lääne-Nigula vallamaja fuajees Taeblas saab jaanuari jooksul uudistada loodusfotograaf Meelis Võsu fotonäitust “Rabad”.

Võsu noppis hiljuti konkursil “Looduse aasta foto 2019” esikoha kategoorias “Inimene ja loodus” ning esikoha RMK eriauhinna üldarvestuses. Võidufoto “Väike prints” on näitusel täitsa ootamas. Võsu on loodusfotograafiaga tegelenud umbes 14 aastat. “Viibin rabades ja soodes väga sageli – leian seal hingerahu ja saan oma mõtteid korrastada,” kirjutas fotograaf näituse tutvustuses.

Tapa vallaraamatukogus on kuni kuni 23. jaanuarini üleval Anne Rudanovski fotonäitus “Seal, kus me kohtusime”.

Eksponeeritud fotod on üles võetud Anne Rudanovski pool aastat kestnud ümbermaailmareisi jooksul 13 riigis — Iisraelis, Egiptuses, Indias, Nepaalis, Indoneesias, Austraalias, Hiinas, Koreas, Jaapanis, Vietnamis, Kambodžas, Tais, Mehhikos.

Kuressaare kultuurikeskuses näeb kuni 30. jaanuarini  Urve Hermanni fotonäitust “Lainetus läbi metsade”. 

 

Kui tead mõnda lahedat talvist fotonäitust, mida siin loos mainitud pole, võid sellest märku anda alloleval eposti aadressil.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee