Mees õppis vanglas fotograafiks ja pildistab nüüd nähtamatuid

13 august 2021

Vanglas omal käel fotograafiat õppinud Donato Di Camillo pildistab peamiselt inimesi, kellest enamik lihtsalt mööda vaatab - üldse ei märka või keerab meelega pilgu kõrvale.

“Need inimesed jalutavad tänavatel ringi ja neid poleks justkui olemas, neil pole nägu - minu silmis väärib igaüks märkamist,” sõnas ta veebilehele upworthy.com. “Me kõik toetume üksteisele ühel või teisel moel - olenemata sellest, kas kerjad parajasti tänaval või juhid suurettevõtet.” Nii ongi fotograafi subjektideks kodutud, vaimuhaiged ja muud erilised tegelased, keda ta New Yorgis kohtab.

Donato Di Camillo lapsepõlv möödus vaesuses ja filmi ning Polaroid kaamera jaoks polnud tema perel lihtsalt raha. Nii jooksis Di Camillo mööda maja ringi vana ilma filmita kaameraga ja kujutas ette, et ta on Aafrika safaril olev fotograaf matkides National Geographicu ajakirjas nähtud pilte - need ajakirjad oli isa leidnud prügikastist ja Di Camillole toonud. Aastaid hiljem sattus Di Camillo vanglasse ja avastas seal raamatukogutäie neidsamu ajakirju. Samal ajal kui teised vangid tegelesid treeningu või pahandustesse sattumisega, käis Di Camillo läbi kõik National Geographicu, Life ja Time numbrid. Ta oli nendes olevates fotodest vaimustuses. Aastal 2011, mil ta vanglast vabanes, oli ta kindel, mida tegema hakkab - ta oli vaba loomaks oma isiklikku fotobrändi. Mõned YouTube õppevideod ja “kuidas seda teha” raamatud hiljem, asus ta tööle. Üsna pea selgus, et tal on silma jäädvustamaks elu pahupoolt - seda osa elust, mida me pole harjunud nägema.

Ta usub, et kuna on tänavatel kasvanud, aitab see pildistatavatega saavutada säärast kontakti, mida tavaline fotograaf ei suudaks. Seda, kuidas teised tema töid vastu võtavad, Di Camillo oluliseks ei pea. “Mõned ei saa aru, mida ja miks ma teen ja see on täiesti okei.” Talle on oluline vaid see, et ta käituks pildil olevate inimestega õiglaselt.

Täna pole Di Camillo Aafrika safaril eksootilisi loomi pildistamas nagu ta lapsepõlves unistada võis, kuid ta näitab siiski maailmale midagi erilist - inimesi või olukordi, mida me ei märka või mille juurest me pilgu teadlikult kõrvale pöörame. “Ma soovin, et pildistatavad mõistaks, et pildistan neid, kuna näen neis samu tükikesi, mida näen ka iseendas ja niisamuti võiks ka kogu ülejäänud maailm tunda,” selgitas fotograaf.

Di Camillo leiad Instagramist. Fotod koos originaallooga leiad siit.

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee