Kas ja kas üldse katastroofi pildistada?
8 november 2024
Alex Baker, kes elab äsja suure katastroofi üle elanud Valencias, räägib, kuidas ta katastroofi tagajärgi pildistama läks ning jagab näpunäiteid, kas ja kuidas õnnetus delikaatselt fotole jäädvustada.
"Ma ei oodanud, et ärkan ühel hommikul uudise peale, et Valencia – linn Hispaanias, kus ma elan – on muutunud katastroofialaks," rääkis fotograaf veebilehele diyphotography.net. Nimelt tabas möödunud nädalal Valencia piirkonda ootamatu paduvihm, mis ühes poliitiliste vigadega põhjustas viimaste aastakümnete suurima üleujutuse. Tulemuseks 70 000 kannatanut, laastatud linnad ning paraku ka kasvav hukkunute ning kadunute arv. "Valitsev vaatepilt tundub lausa postapokalüptiline," märkis fotograaf.
Baker ei pea end fotoajakirjanikuks ega tänavafotograafiks, kuid paar päeva peale üleujutust otsustas ta liituda tuhandete vabatahtlikega ning aidata koristustöödes samas võttes kaasa oma kaamera. Nimelt oli ta internetis märganud kutset fotograafidele dokumenteerida sündmuste kulgu. "Kohapeal nähtu oli jahmatav – tänavad täis purustatud autosid, mida veed olid nagu mänguasju ümber paisanud, paks kiht mudasodi ning peaaegu olematu ametlik abi," meenutas ta.
Kas pildistada või mitte?
Algul tundis ta teiste õnnetust pildistades end ebamugavalt. Teisalt oli selge, et kohalikud vajasid rahvusvahelist tähelepanu, et olukorra tõsidus välja paistaks. Ajakirjanikke oli kohapeal vähe. "Veetsin umbes tunni ringi kõndides, pilte tehes ja kohalikega vesteldes, aidates hiljem ühel väikeettevõtjal oma kauplust puhastada."
Kui peaksid kunagi sarnasesse olukorda sattuma tasub Bakeri sõnul esitada endale mõned küsimused:
- Kas sa oled sündmuskohal? Kui sa juba juhtumisi viibid sündmuspaigal, siis on mõistlik juhtunut dokumenteerida – isegi kui sul on vaid telefon või lihtne kaamera ja sa pole ajakirjanik ega professionaalne fotograaf. Tänapäeval mängivad sündmuste kajastamisel olulist rolli just pealtnägijate jäädvustused. Sageli jõuab rahvusvahelise meedia kajastus kohale alles päevade viivitusega.
- Kas keegi on palunud sul sündmust jäädvustada? Kui sind on spetsiaalselt kutsutud midagi dokumenteerima, on see hea põhjus pildistamiseks. Valencias tundsid üleujutatud külade elanikud end esimestel päevadel hüljatuna, kuna kohalik katastroofiabi korraldus jäi vajaka. Rahvusvaheline meedia hakkas sündmuste tõsidust kajastama alles mitu päeva hiljem, ja kohalikud püüdsid teha kõik, et oma lugu maailmale edasi anda. Oli ka tunne, et teatud tõdesid varjati, ning seetõttu võivad sõltumatud jäädvustused olla kasulikud.
- Kas suudad pildistada segamata päästetöötajaid? Alex Baker liikus vabatahtlike seas, jälgides politsei juhiseid ja vältides rasketehnika tööpiirkondi.
- Kas sa ohustad ennast või teisi? Oluline on tagada enda ja teiste turvalisus – ükski foto ei ole riski väärt. Mõtle, kas oled valmis füüsiliselt kui ka vaimselt. Kõigepealt hoolitsed enda eest, alles siis saad teisi aidata! Olulised on sobivad riided, antud juhul ka ilmastikuolude jälgimine; turvameetmed, aga ka toit ja vesi. "Õnnetusejärgselt leiti endiselt surnukehasid autodes ja maa-alustes parklates, ning ilma vastava koolituse või psühholoogilise toeta võib seda olla keeruline taluda."
- Kas suudad jäädvustada inimesi väärikalt ja lugupidavalt? Oluline on meeles pidada, et need inimesed pole lihtsalt sisu sinu sotsiaalmeedia kontole. Räägi nendega, küsi, kas nad on nõus pildistamiseks, ja paku abi.
- Kas suudad oma fotod eristuvaks muuta? Lugu saab tihti tõhusamalt edastada, kui fotod on hästi läbi mõeldud ja komponeeritud. "Ma ei toeta õnnetusturismi ega kannatustest kunsti tegemist, kuid piltide hoolikas ülesehitamine annab võimaluse edastada tugevat ja mõjuvat sõnumit."
Samal päeval ei kohanud Baker ühtegi teist ajakirjanikku või fotograafi. Alex Bakeri pilte ja originaallugu näed SIIT.
Enriika Vunk
uudised@eestifoto.ee