Kas fotograafia võib olla eluohtlik?

18 oktoober 2021

Kui mõelda ohtlike töökohtade peale, siis fotograafi töö ilmselt kohe pähe ei tulekski, siiski võib seegi eluohtlik olla. On fotograafe, kes iga päev kaadri nimel oma eluga riskivad. Näiteks sõjafotograafid, tormipüüdjad, lainesurfi pildistajad või ka ookeani sügavustes haisid kaardisse püüdvad tegijad.

Tormi pildistajad seisavad silmitsi nii välgu sähvatustega, langevate puudega või ohuga jääda tornaado lõksu, need juhtumid on õnneks harvad ja oluliselt ohtlikum on midagi, mille peale kohe ei tule - paduvihm ja selles tormi ajal navigeerimine, kui nähtavust praktiliselt pole. Oma ala asjatundjad soovitavad ohtude maandamiseks järgmisi nippe: kasuta kinnitusega aknaklambrit, kuhu saad kaamera külge keerata - see on oluliselt mugavam ja kiirem, kui autost tormi kätte minemine ja tripodi üles seadmine. Pimedal ajal kasuta pikka säri, 2-30 sekundi vahel, et sa ei peaks distantspäästikut isegi mitte puutuma. Tormi pildistades on oluline kasutada kiiret säri, kõrget iso ja ava kuni F5.

Sõjafotograafia on kindlasti üks ohtlikumaid fotograafi suundi. Üks asi on olla väljaõppe saanud sõdur relvaga, teine asi olla samas olukorras tavaline inimene, kel kaaslaseks vaid kaamera. Need, kes seda teevad, peavad sõjafotograafiat oma missiooniks ajaloo ja konfliktsüdmuste jäädvustamisel ning ütlevad, et ükski adrenaliin või sõltuvus nii suurt laksu ei anna, kui ise südmuskohal olemine ja olukorra jäädvustamine. Peamised riskid on kuuli saamine, pommi või miini tõttu vigaseks jäämine ja surm; võimalus saada pantvangiks või piinatud. Soovitused paremaks hakkamasaamiseks on hea fotovarustus ja kasvõi sihtkohariigi elementaarne keeleoskus; pildistades püüa tabada reaalsust, et vaataja saaks aru, et asi on just nii tõsine nagu ta pildil näeb.

Surfifotograafia pole neile, kes laineid kardavad, kuna meri on ettearvamatu ja ookeanid on oma võimsuses täielikku austust väärt. Tegu pole ei lihtsa ega mitte ka turvalise tööga. Lained võivad olla halastamatud, merepõhi ohtlik ja fotograaf võib pihta saada ka surfari või lainelauaga. Vaata videot siit. Surfifotograafid teavad, et mida ohtlikum pildi tegemine on, seda paremat pilti võib loota. Sul peab olema ka hea minnalaskmise oskus - lase minna hirmul, teiste arvamustel ja piirangutel. Surfi pildistamine annab eriti võimsa tunde, milleks kõigeks üks inimhing võimeline on. Rääkimata sellest, et surfi pildistaja peab olema sama osav ja vormis nagu profisportlane.

Sügava sinise ja haifotograafia on teatavasti ookeani sügavustes silmitsi seismine ohtlike mereelukatega usaldades oma hapnikuballooni. Näiteks haide kaitsjast fotograaf Mike Coots otsustas nende imeliste loomade pildistamisele pühenduda peale seda, kui oli hairünnakus kaotanud oma parema jala. Fotograafi sõnul on tema missioon lisaks haide kaitsmisele näidata kui ilusad, erilised ja samas õrnad on ookeanid. Mis võib ookeani põhjas valesti minna? Ilmselt olete kõik näinud filmi "Lõuad". Sellega on kõik öeldud. Lisaks osavatele fotograafioskustele pead sa olema ka osav ja kogenud sukelduja. Mike Cootsi imelisi fotosid täis Instagrami leiad siit: here.

Kaitse all olevate liikide fotograafia: maailmas on väga palju liike, kes on väljasuremiseohus ja kui me midagi ette ei võta, võime need igaveseks kaotada. Fotograafi roll on siinkohal need liigid ajalukku salvestada või probleemidele avalikkuse tähelepanu juhtida. Tegu on väga tänuväärse ametiga. Vahel tuleb pildistamiseks maha käia 30-40 kilomeetrit ja seda ekstreemses kuumas seistes vastakuti kohalike gängide, ettearvamatute metsloomadega või troopiliste haigustega. Abiks on esmaabikursuse läbimine, mis keskendub haavade ravile; samuti kursus ohtlikus keskkonnas toimetulekuks - kindlasti uuri piirkonna poliitikat ning samuti ka julgeolekukeskkonna kohta nii palju kui võimalik. Otsi enne piirkonda reisimist usaldusväärne kohalik, kes saab läbirääkimistel ja konfliktide lahendamisel ning ringi liikumisel abiks olla. Võta kaasa tehnika, mis on tugev, vastupidav ja kompaktne.

Spordifotograafia on põnev ja väljakutseid täis, kui mõtled kaljuronijatele, benji hüppajatele, koobaste avastajatele või muudele ekstreesportlastele. Trossidel rippumine, karmides tingimustes mäkke ronimine, kiirelt liikuvate inimeste ja objektide tabamine - see on fotograafi igapäev. Parim nõuanne, mis anda saab, on "viska kõik seniõpitud reeglid aknast välja ja mõtle neile vaid kui võimalustele!". Ära eelda, et miski pole võimalik. Spordifotograafia on reeglite rikkumine nii kompositsiooni kui võttenurga osas. Osta kaamerale veekindel korpus, kasuta distantspäästikut ja lase kaameral olla tegevuse keskmes. Vestle enne pildistamist sportlastega ja olenemate nende vastusest sinu päringule, proovi oma visioon teoks teha.

Kaadrist väljaspool avaneb meile terve uus maailm, kui me vaid lugusid näha oskaks.

Allikas: shotkit.com

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee