Jää loodudes märkamatuks isetehtud kamuflaažiga

16 veebruar 2026

Loodusfotograafia nõuab sageli enamat kui kannatlikkust ja võimekat tehnikat – heade kaadrite püüdmiseks tuleb olla nähtamatu. 

„Tõeliselt tõhusa kamuflaaži saavutamiseks peame tegema ühe lihtsa, kuid otsustava asja: kõrvaldama inimese kuju looma vaateväljast," kirjutab ajakiri Photography Life. "Paljud loodusfotograafid investeerivad tehnilistesse kamuflaažriietesse, lootes, et sobiv muster aitab keskkonda sulanduda, kuid loomad ei reageeri ainult värvile – nad tunnevad ära inimese silueti." Lisaks reedavad meid väiksemadki liigutused ning fotovarustus lisab omakorda ebaloomulikke kujundeid, mis tõmbavad tähelepanu. Professionaalsed varjetelgid on aga üldiselt rasked, kallid ja kokkupanemine võtab samuti omajagu aega.

Üle 20 aasta loodusfotograafiat harrastanud Massimo Vignoli jagab isiklikke nippe, kuidas tavalisest jahinduse- või veebipoes müüdavast kamuflaažvõrgust isiklik varjekott valmistada. Erinevalt varjetelkidest on see lahendus kerge, kiiresti paigaldatav ja soodne pealekauba. Fotograafi sõnul on kamuflaaži peamine eesmärk inimkuju tundmatuks muuta ning ise muutuda neutraalseks objektiks maastikul – või veel parem, varjuks.

Lühidalt: Võta 1,5x4m suurune kahekordne võrk. Säärane, mille sisemine kiht on tihedast mustast nailonvõrgust, välimine aga perforeeritud „lehtedega“ sünteetilisest kangast. Selline lahendus ei ima vihma ja lisab seljakotis isegi kaameravarustusele pehmendust. Kindlasti arvesta võrgu valikul aastaajaga ja maastikuga. Talvel kasuta valget või valge-halli mustriga kamuflaaživõrku, sügisel – pruunikas/oranžikas võrk. Roostik ja märgalad – heledam, kõrreliste mustriga võrk, mets – roheline või tumeroheline, avatud maastik – neutraalne, keskkonda sulanduv toon. Lisaks vajad paar meetrit õhukest tugevat nööri.

Kuidas valmistada varjekott?

1. Voldi võrk pikuti pooleks: 1,5×4m võrgust saab 1,5×2m ristküliku, millel on kolm avatud serva.

2. Seo kinni kaks külge: Kinnita vasak ja parem külg nöörijuppidega umbes 20cm vahedega. Täpsus pole üldse oluline, kuna võrk peab kasutades lössakas olema.

3. Jäta alumine serv avatuks: sealt sisened võrgu sisse.

4. Jäta kaks ava ülaossa: üks objektiivile, teine silmadele või binoklile. Objektiivi ava kiireks leidmiseks võid selle külge pisikese punase lindi siduda. 

Õige asukoht on sama tähtis kui võrk. Väldi avatud välju ja keskkonda, kus puuduvad loomulikud objektid. Loomad märkavad kiiresti, kui maastikule ilmub midagi uut ja ebaloomulikku. Säti end pigem olemasoleva põõsa, puutüve või kivirahnu lähedale ning võimalusel vali allatuult asukoht, et vähendada lõhna levikut. Paigaldusprotsess on lihtne: Seadista kaamera statiivile, tõmba võrk kaamera ja statiivi peale, lastes objektiivil avast läbi minna. Istu enda kaasavõetud taburetile ning tõmba võrk enda, seljakoti ja tabureti peale. Jälgi ümbrust võrgu ava või lehtede vahelt. "See lahendus võimaldab teha väikeseid liigutusi ilma silmatorkavaks muutumata ning isegi pikemal varitsusel süüa ja juua," märkis fotograaf. 

Loe originaallugu ja vaata pilte SIIT.

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee