Fotografiska taasavab uksed uue näitusega inimese ja looduse keerulisest suhtest

30 aprill 2021

Rootsi fotokunstniku Helene Schmitzi näitus toob suuremõõtmeliste fotode kaudu vaatajate ette kunstniku mõtisklused muutuva maailma kohta. Alates tänasest saavad näitust külastada Fotografiska Sõbrakaardi omanikud, homsest kõik huvilised.

Helene Schmitz on Rootsi üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid fotograafe. Näitusel „Mõeldes nagu mägi” leidub nii huumorit kui poeesiat. Kunstnik läheneb ka keelele mänguliselt, näidates, kuivõrd jõhkralt käitub inimene loodusega. Looming liigutab vaatajaid nii oma ilu kui valuga, see mõtestab inimese ja looduse suhet – või pigem looduse allutamist inimese poolt.

Vaataja näeb nii suuri panoraamvaated kui ka pisidetaile: tohutu kaevanduse karjäär, Islandi kuumaveeallikatest välja jooksvad torujuhtmed, looduslikuks kümbluseks mõeldud kuumaveeallikate kõrval asuvad tööstuslikud mudaväljad või Rootsis levinud lageraie ja puuistutustavad, mis põhjustavad sagedasi metsapõlenguid jm.

Kunstniku sõnul peavad Inimesed end kõrgilt maailma valitsejateks, kuid on aeg rüüstamisest ja ekspluateerimisest välja kasvada ning luua jätkusuutlikke süsteeme, mis võimaldaksid meil Maad hävitamata siiski loodusvarasid kasutada. "Selleks on aga vaja teha valdkondadeülest koostööd ja leida jätkusuutliku heaolu loomiseks uusi lahendusi,” räägib Schmitz, kes kuulub rahvusvahelisse kollektiivi Feral Atlas, mille eestvedajaks on Ameerika antropoloog Anna Tsing. 

Näitusega käib kaasas ka audiogiid, mis põhineb vestlusel kunstniku endaga. Näitus jääb Fotografiska Tallinnasse üles kuni sügiseni.

*

Helene Schmitz on 1960. aastal sündinud Rootsi fotograaf, kes uurib oma projektides sageli inimese ja looduse vahelist võimuvahekorda ning mis juhtub siis, kui see hakkab viltu kiskuma. Fotograafi loomingut on eksponeeritud nii Rootsis kui ka rahvusvahelistel näitustel, lisaks on tema teosed jõudnud mitmesse auhinnatud raamatusse, mis on valminud koostöös kirjanike, filosoofide ja mõtteloolastega. 

Schmitz käis nooruspõlves palju looduses, nii omal jalal kui hobusega. Tal tekkis metsa ja loomadega tugev side ning see võimaldas tal kogeda enneolematut ilu. Just tänu nendele kogemustele pühendas ta end looduse ja taimede uurimisele. Schmitz on koostöös ajaloolaste, filosoofide, teadlaste ja kirjanikega avaldanud raamatuid ja osalenud mitmetes projektides. Teda on kahel korral, 2003. ja 2012. aastal nomineeritud Augustipreemiale ehk Nobeli preemia järel Rootsi tähtsuselt teisele kirjandusauhinnale.

Näituse pealkiri „Mõeldes nagu mägi” on viide Yale’i metsateadlase ja ökoloogia isale, ameeriklasele Aldo Leopoldile, kes on avaldanud keskkonnaliikumisele suurt mõju. Ta kaitses kirglikult loodusliku mitmekesisuse säilitamise olulisust ning kirjutas väga menuka raamatu “A Sand County Almanac” (1949), kus ta kasutas esmakordselt väljendit “mõeldes nagu mägi”. Fraas tähistab holistilist vaadet inimese, looma ja looduse vahelisele suhtele. Tegu on arusaamaga, et ökoloogia seisukohast on kõik asjad omavahel seotud ning mõjutavad teineteist. Industrialismi ja materialismi ajastul ei ole selline mõtteviis iseenesest mõistetav, kuid võib aidata meil liikuda paremuse poole.

Üks tema esimesi fotoraamatuid oli “A Passion for System” (2007), mis rääkis tuntud Rootsi bioloogist Carl von Linnést ning koosnes lähivaates taimefotodest, mille Schmitz Linné väljatöötatud suguorganite tunnustel põhineva süsteemi aluse ja arsti Nils Uddenbergi kirjutatud tekstide põhjal üles pildistas. Sestpeale on tema projektid käsitlenud võimusuhete erinevaid osapooli. Samuti on suur edu saatnud fotoseeriat “Hõlmise pueraaria projekt”, mis räägib invasiivsest taimeliigist, mille Jaapan kinkis USAle 1876. aastal 100. aastapäevaks ning mis pälvis hiljem nimetuse “lõuna vallutanud väät”. /Allikas: Fotografiska/

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee