FOTOGRAAF: Tõnis Krikk - tootedisainerist hobifotograaf

28 aprill 2019

Tõnis Krikk elab Läänemaal, Haapsalus ja on elukutselt tootedisainer, kelle igapäevaellu kuulub ka pildistamine - tooted, koerad, inimesed ja sport.

“Igapäevaselt tegelen diivanite joonestamise- ja konstrueerimisega, kuid fotokott on mul samuti igapäev kaasas,” ütles Krikk, kes pildistab sama mööblitehase fotonurgas üles ka värskelt valminud tooted.

Olenemata sellest, et Krikk on pildistamisega tegelenud suure osa oma elust, on tal senini raske määratleda, kas peaks end professionaaliks või hoopis hobipiltnikuks nimetama. Oma fotolehel kasutab ta pigem viimast. “Tõenäoliselt olen aga hoopis hübriid,” naljatles ta.

Tõnis Krikki isa oli hobifotograaf, kes pärandas pojale 35 millimeetrise Fed2 kaamera, peale seda järgnesid Zenid, Lomo ja Nikon. Viimasele on ta senini truuks jäänud. Krikk on iseõppija, kes on oma teadmised omandanud foto workshopidel, internetist infot hankides ja ise katsetades.

 

Koerad, inimesed, motosport ja kontsertid  

Need on teemad, mis Krikki köidavad. “Viimasel  ajal on aga just miskipärast koertepildistamine domineerivaks saanud,” avaldas ta. 

Koerte pildistamine sai alguse tema enda koerast. “Käime koos metsas, kus mul on alati fotokott kaasas - võin julgelt öelda, et oma koerast on mul kõige enam pilte!” Lisaboonuseks on see, et alati saab enda mugavuse järgi valida nii aega, valgust kui ka kohta. Viimased kaks aastat on tema koera varustanud üks Eesti suurim lemmiklooma tarvete maaletooja - tegemist on Hurta varustusega, mida nad koeraga kahasse testivad. Huvilised saavad neid pilte jälgida Instagramist nime alt treff_pharaohhound.

Lisaks on Tõnis Krikk juba mitmendat hooaega Eesti Kardiliidu fotograaf ja jäädvustab Eesti meistrivõisluste etappe.

“Olen omajagu pildistanud ka muusikaüritusi, kuid see hoog on hetkel kuidagi soiku jäänud.” lisas Krikk. Pealegi pidavat muusikaüritusega olema keeruline kaht asja kokku ühendada - muusika nautimist ja selle pildistamist. "Nii ma end jagada ei oska ning seetõttu käin viimasel ajal perega kontserditel ilma fotokata ja naudin lihtsalt muusikat!"

 

Hobifotograafia kui elustiil

“Ma ei pea hobifotograafina mõtlema, kas fotograafia elatab mind ära või ei ja mulle see vabadus meeldib!” Vabadus ise valida, keda või mida pildistada, teha seda võimalikult hästi ning mitte mõelda rahalisele kasule. Professionaalina muutuvad Krikki sõnul prioriteedid ja see rutiin talle ei sobiks.

Tavapäraselt on graafik suvel tihedam ja talvel rahulikum. "Eks fotovarustuse raha saan tagasi teenitud, kuid sellele, et foto mind ära elataks, ma tegelikult ei mõtle.” Krikki sõnul on fotograafia tema elus senini ka ainus hobi, mille kulud on enamvähem nullis. Teistele hobidele tuleb peale maksta. Nimelt naudib fotograaf ka surfamist, täpsemalt windsurfi.   "Ja krossiratta vahetasin mõned aastad tagasi objektiivi vastu, seega motokrossiga ma viimased aastad tegeleda pole saanud."

Krikki jaoks fotograafias mingit lõppsihtpunkti polegi, vaid tuleb lihtsalt selgeks teha, mis suunas liikuda ja sellele keskenduda. Parim klient on see, kes on kursis fotograafi eelmiste töödega, mõtleb kaasa ja usaldab. “Õnneks pole mul ebameeldivaid kogemusi ette tulnud.”

 

Saavutused ja näitused

Krikki sõnul on saavutus juba see, kui õhtul avastad mälukaardil mõne ägeda kaadri. "Tegelikult ma saavutustele ei keskendu ja pildistamisel pole neid kunagi eraldi eesmärgiks seadnud, kuid sellegipoolest on meeldiv, kui kuskil konkursil märgatakse ning ära märgitakse."

Tõnis Krikki suurem personaalnäitus oli aastal 2014 nimega „Killukesi Haapsalu muusikasuvest“. Tegu oli põneva projektiga, mis koosnes aasta jooksul Haapsalus toimunud bluusi- ja  rokikonserditel tehtud kaadritest. Tagasiside oli positiivne ja päädis linna tunnustusega. 

Narvas peetaval  „Narva sügis“ fotofestivalil  on ta võitnud parima värvikollektsiooni tiitli seeria eest “Liisi” 2016. aastal ja valitud parimaks kategoorias “Animalistika” 2018. aastal. 2016. aastal toimunud fotokonkursil “Fotograaf pilti püüdmas” võitis Krikk esikoha pildiga „Kohalik krokodill“. Rahvusvahelistel konkursidel pole ta osalenud.

 

Tehnikamaailm

"Tänapäeval võib üsna iga nädal lugeda mõnest ägedast vidinast või lisast fotomaailmas, kuid küsimus on pigem selles, kas ja kellele neid kõiki reaalselt vaja läheb," mõtisles ta.  Krikk peab hetkel kotis olevat fototehnikat niivõrd potentsiaalseks, kus kindlasti on veel palju uut avastada. "Muidugi ma jälgin tehnikaturgu ja arengut, kuid ilmselt on mu enda tehnikal palju sääraseid nüansse, millest mul hetkel veel aimugi pole!"

Lemmiktoru tema fotokotis on Nikkor 16mm f2,8 kalasilm, kuid kõige enam kasutuses olev objektiiv on Nikkor 70-200 f2,8. Tema unistuste objektiivid on Nikkor 300mm f2,8 ja Nikkor 180-400mm f4 TC1,4.

Möödunud aastal turuletulnud Nikoni hübriidkerede arengul ja testitulemustel on Krikk samuti pikemalt silma peal hoidnud. "Mulle tundub, et see võikski olla järgmine vidin, mis mingi hetk oma eelarvesse lisada."

 

Fotograafid enne ja pärast

Kui küsin Krikkilt, milline on tema silmis fotograaf täna ja milline oli kümme aastat tagasi, vastab ta lihtsalt: "Tol ajal polnud vast fotoinimesed niivõrd tundlikud, suheldi vahetult, käidi fotoklubides, fotolaagrites, arvustati rohkem pilte, kuulati ja taluti paremini kriitikat." Tänases sotsiaalmeedias, kus pildistajaid on palju ning kõik kaameraomanikud on kohe „tegijad“, seda enam nii lihtne teha pole.                                                                

Eestis on Krikki sõnul väga palju andekaid tegijaid. "Viktor Koškini vanemad tööd on minujaoks täielik klassika, Gobotoru aka Anton Novozhilov ja Gen Vagula tööd alati on super, Jaanus Ree spordi- ja Terje Taltsi fantaasiafotosid vaatan samuti suure põnevusega."  Mujalt maailmast jälgib Krikk näiteks Brooke Shadeni ja Seth Casteeli töid.

Tõnis Krikki tegemisi saad jälgida tema kodulehelt või Facebookist.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee