FOTOGRAAF: Penelope Russak räägib fotograafiast ja elust Hispaanias

15 detsember 2022

Penelope Russak on fotograaf, kes tegi sel suvel Eestis erinäolise lükke ja hakkas pakkuma tasuta fotosessioone - maksta tuli vaid väljavalitud fotode eest. Kuna projekt läks väga hästi käima, viis ta sama mudeli edasi Hispaaniasse, Benalmadenasse, kus ta perega viimasel aastal elanud on. Eestifoto rääkis fotograafiga nii fotograafiast kui ka eestlaste ja hispaanlaste erinevustest.

Teekond fotomaailma sai alguse fotograafiaõpingutega Tallinna Polütehnikumis 2010. aastal ja täpselt sellest ajast alates ongi foto elus olulist rolli mängunud. Ta on töödanud vabakutselise fotograafina ja muuhulgas pildistanud ka ajakirjade tarbeks. Ühtlasi on ta polütehnikumi fine art fotograafia õppejõud andes loenguid üle veebi.

Käekiri

Palju räägitakse, et fotograaf tuleks valida mitte hinna, vaid käekirja järgi. Kuidas aga fotograafi käekiri kujuneb? Penelope Russaku sõnul on tema käekiri pidevas muutumises. Kunagi meeldis talle väga palju lavastada - otsida sobivad aksessuaarid, mõelda välja stilistika, organiseerida jumestus ja soeng ning seejärel kulutada suur osa ajast ka töötlusele, siis täna on tema käekiri hoopis pehmem ja loomulikum. “Mulle meeldib, kui inimesed tulevad pildistama omaenda riietes, mitte ei laena enne sessiooni kuskilt kostüüme, mida nad päriselus ei kannaks ning ei muuda end tugeva meigiga kellekski teiseks,” märkis ta. “Muutunud ei ole aga see, et kõige rohkem meeldib mulle ikka pildistada inimesi - portreed, moepildid, pered, paarid.”

Uus algus

Tegelikult unistas ta päris mitu aastat talveks koos perega soojemasse kliimasse kolida. Valikuks osutus Hispaania lõunarallik tolle asukoha mugavuse tõttu - otselennud Tallinnast on sisuliselt aastaringselt ja kliimagi on meeldiv ning päikene paistab enamik päevasest.

Kolimine algas tegelikult etappide kaupa: esimesel korral sai kohapeal oldud kuu aega, aasta hiljem neli kuud jutti ja mullu sügisel sai asi ametlikuks. “Panime lapsed Benalmádenas kohalikku hispaaniakeelsesse kooli, nii et 2021/2022 kooliaasta oligi esimene kord, kus viibisime rohkem aega Hispaanias  kui Eestis,” täpsustas ta. Suved veedab Russaku pere aga endiselt kodumaal, Eestis. “Kui ütlen "kodu", siis mõtlen ikka Eesti kodu, küll aga meeldib mulle väga hispaania keel, mida praegu kogu perega õpime.”

Uues riigis oma karjääri nullist taas ülesehitada on suur töö. “Tegelikult on mul ju portfoolio ja oskused olemas, nii et võin öelda, et päris nullist ma ei alusta, kuid kliendibaasi kasvatamine ja enda pildile toomine võtab siiski oma aja,” sõnas ta. Peamised kliendid on Costa del Soli puhkama tulevad turistid, kes otsivad fotograafi, kes valdaks inglise keelt. “Enamus hispaanlasi inglise keelt hästi ei räägi, kuid Costa del Sol on populaarne just Briti ja Skandinaavia turistide hulgas ning nemad soovivad inglisekeelset teenindust.” Nii võtabki Penelope Russak vastu peamiselt need kliendid, kes keelebarjääri tõttu kohaliku fotograafi juurde ei lähe.

Tasuta pildistamise kampaania

Augustis korraldas fotograaf Tallinnas kampaania, kus fotosessioon oli tasuta ja peale pildistamist tasusid kliendid vaid eelvaategaleriist välja valitud lemmikute kaadrite eest, mis töötlusesse läksid. Süsteem võeti hästi vastu ja augusti kalender täitus loetud päevadega. “Plaanin antud mudeliga jätkata, kuna see julgustab inimesi fotosessioonile tulema - ei pea ostma põrsast kotis, kui pildid ei meeldi, midagi maksma ei pea!” Siiski pole tasuta tööd seni teha vaja olnud, kuna huvilisi oli palju ja pilte telliti hästi.

Fotograafe on Hispaanias palju ning kui Eestis tundub, et mehi-naisi on sel alal üsna võrdselt tegutsemas hakkab Hispaanias sel alal rohkem silma just mehi. “Hispaania on suur ja lai, seega on ka käekirju igale maitsele erinevaid, paketiga võib kaasa saada nii 20 kui 200 pilti ning tavaline sessi hind on 80-150 eurot,” avaldas ta. Säärast “tule tasuta fotosessioonile” mudelit nagu Penelope Russak hetkel kasutab, ta teistel kohanud pole.

Hispaanlased versus eestlased

Hispaanlased armastavad süüa ja elu nautida. Baarid, restoranid ja kohvikud on kogu aeg rahvast täis ja väljas söömine on elu igapäevane osa. Ka hommikusöögi söömine kohvikus pole mingi erilisus, sinnagi minnakse pigem seltskonna kui hommikusöögi pärast. “Keegi ei lähe erilise maiuspala järgi, mida kodus teha ei saa, vaid pigem tellivad tavalise kohvi ja röstsaia oliiviõli või purustatud tomatiga.”

Teiseks on autokultuur. “Linnapildis liiguvad ringi sellised roostest puretud ja kooruva värviga uunikumid, mille puhul tekib tõsine küsimus, kuidas nad üldse käima lähevad,” tõi ta näiteks ja märkis, et Eestis ei saaks nood ilmselt isegi ülevaatuselt läbi. “Või kui saakski, siis keegi säärasega lihtsalt ei sõidaks!” Paratamatult jääb mulje, et eestlastele on olulisemad ilusad asjad, olgu need siis autod, riided või perepildid ja neile raatsitakse vastavalt ka rohkem kulutada. 

Internet. Sellelegi võib erinevuste puhul tähelepanu juhtida. Kui Eestis on sisuliselt kõik internetist leitav, nii info teenuste kui ka ürituste kohta ning ühtlasi ka broneerimise võimalused, siis Hispaanias liigub info pigem suust suhu. “Teenuse broneerimiseks tuleb helistada või veel parem - kohale minna (!), sest e-mailidele üldiselt ei vastata,” sõnas Russak ja lisas, et suhelda tuleb otseloomulikult kohalikus keeles. “Eestis tundub üsna tavaline, et saad riigiasutuses, pangas või arsti juures oma asjad ka inglise, vene või soome keeles aetud, kuid Hispaanias räägitakse hispaania keeles ja see on sinu enda asi, kuidas räägitud saad!”

Suust suhu levib info üsna lihtsalt. “Vanaema või naabritädi ütleb, mis kell ja kus kohas paraad või turg aset leiab,” toob ta näiteks. Koos käiakse igal pool ja igal ajal, on päris tavaline, et hilisel peol või restoranis on kaasas nii väikesed lapsed kui ka ratastoolis vanaema. Perekond on oluline.

Jõulukuu ja pidustused

Ka Hispaanias teeb Penelope Russak jõulupilte, kuid seda mitte sädeleva kuuse ning kulla ja karraga kaunistatud jõulustuudios, vaid hoopis õues - rannas, pargis või linna peal. “Peamiselt on just eesltastest kliendid soovinud päkapikumütsiga fotosid, kuid on ka mõned kohalikud.” Kuna päike paistab 325 päeva aastas, siis ükski fotosessioon halbade ilmaolude pärast ära ei jää.

“Pidutseda hispaanlastele meeldib ja jõulutrall kestab siin hoopis kauem kui Eestis,” teadis ta. Nii ongi kohe peale halloweeni, mida Hispaanias uhkelt peetakse, jõulukaunistused üleval ja pidu jätkub. Jõuluperiood avatakse ametlikult 22. detsembril jõululoteriiga, mida mängivad kõik ning järjekorrad loteriipileti taga on pikad, võitjaid ootavad rahalised auhinnad. “Nii kestab trill ja trall kuni kolmekuningapäevani ehk kuuenda jaanuarini välja!”

Hispaania lapsed saavad jõulukingitusi jõuludel ja ka kolmekuningapäeval. “Jaanuaris toimub paraad, mil kuningad sõidavad läbi linna, loobivad kommi ja pärast saavad lapsed neile oma kingisoovid edastada nagu meie lapsed jõuluvanale.”

Nipid alustajale

“Kui ei tegele, siis ei edene!” see on peamine nõuanne, mida ta algajale pildistamisehuvilisele jagab. Kui koolitusele praktikat ei järgne, pole ka koolitusest suurt kasu. “Vaata valgust ja juhenda rohkem ning vajuta vähem päästikule,” on teine oluline punkt ehk siis tee hea pildi saamiseks enne päästikule vajutamist kõik endast olenev enne ära. “Ära mõtle, et pärast töötlusega eemaldad, lisad, sätid - muidu veedadki oma elu arvuti taga, parandades asju, mille oleks saanud juba pilti tehes korda ajada!

Hetkel on Penelope Russaku suurim plaan kahe maa vahel elu jagamine sujuvalt tööle saada. “Suveks tulen kindlasti jälle tagasi Eestisse ja kavas on taas terve suvi aktiivselt pildistada!”

Tundub põnev? Tutvu ka fotograafi kodulehega.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee