FOTOGRAAF Merle Värv: "Tee tööd kirega ja elad väga hästi ära!"

31 oktoober 2019

Merle Värv sai fotopisiku oma isalt juba väikese tüdrukuna ning tänaseks on ta fotograafina tegutsenud tosina aasta jagu. Tema repertuaari kuuluvad täna peamiselt naised ja paarid ning suviti pulmade pildistamine. "Kui alguses võtsin vastu kõik pakkumised ja pildistasin kõike ja kõiki, siis nüüd teen oma valikud ise," sõnas ta. Nii näiteks ei pildista ta enam beebisid, klubi-või spordiüritusi, konverentse või tooteid - siiski on ta need kõik kunagi ära proovinud.

Teekond sai alguse nagi.ee keskkonnast, kus oli koos pildistamise huviliste seltskond, kes omavahel pilte jagasid ja arvustasid, tegid ühiseid fotoretki. “Alustasin oma lapse pildistamisest, järgnesid loodus ja loomad, sõbrannad,” loetles Värv. “Oma esimese pulma pildistasin sõbranna pulmas külalisena ja minu pildid osutusid paremaks, kui tellitud fotograafi omad - see andis indu juurde ning sõna levis!” Tänaseks on Värv jäädvustanud 183 pulma.

Kui algusaastatel võttis Värv vastu kõik pakkumised, siis nüüd on reeglid paigas, et juba kord olnud läbipõlemist vältida. Tema sõnul on 1-2 pulma nädala kohta paras, mitte enam. Alates 2009 aastast pildistab Värv ka stuudios ja peab pulmade kõrval seda teiseks lemmikuks.

 

Täisajaga fotograaf

Merle Värv pole fotograafitunnistust koolist saanud, vaid on iseõppija, kogemuste kogumine ja katsetamine on tema viis õppida. Nii jõudis ta ka oma stiilini. “Saan rusikaga enda rinnale taguda ja uhkusega teatada, et olen end ise üles töötanud ja ise harinud,” rõõmustas ta. 

Tavaliselt alustavad algajad pildistajad oma fotograafi karjääri põhitöö kõrvalt, nii tegi ka Värv. Peagi võttis ta suvel vabaks nädalavahetused, veel aastake hiljem kogu suve. Lõpuks võttis fotograafia põhitöö koormuse üle nii, et Värv tegi põhitööd vaid mõnel päeval nädalas. “Viimased kuus aastat olen põhikohaga fotograaf ja julgen väita, et sellega elab väga hästi ära - tuleb lihtsalt oma tööd kirega teha!”

Täiajaga fotograaf ei tähenda seda, et pildistad iga päev. Pigem on nädalas paar-kolm stuudiopäeva, suviti iga nädalavahetus pulm, nädala sees pildistamised looduses, graafik on kaootiline ja ettenägematu ning õhtud-ööd kuuluvad piltide töötlemisele. Fotograafi sõnul on tema pere säärase elustiiliga harjunud ja lapsed selle kõrval üles kasvanud.

 

Oma käekiri

Iga fotograaf, kellega räägid, ütleb, et oma käekiri kujuneb aastatega. Tuleb lihtsalt pildistada ja pildistada ja pildistada, nii avastad lõpuks, millist žanri kõige enam naudid. Merle Värvi sõnul on tema armastuseks algusest peale olnud inimeste pildistamine, ennekõike lähiportree. Mõnda inimest võib tema sõnul ikka ja jälle pildistada ning iga kord leida uusi külgi ja nüansse, mis eelmisel korral märkamata jäid. “Iga inimene on nagu uus raamat, mille avan ja loen ning püüan selle sisu ka pildile püüda!”

Teiseks ka naise keha, akt ja poolakt, kuid seda säärases plaanis, et midagi jääb vaatajale ka saladuseks.

“Minu jaoks on fotograafia 50% tehnilisi teadmisi ja 50% psühholoogia,” sõnas ta. Nii kui inimene uksest sisse astub, peab fotograaf teda tundma õppima. “Peab väga palju suhtlema, küsimusi esitama - seda kõike selleks, et jõuda inimese tuumani, leida tema parimad küljed ja vormida vaid talle omane lõpptulemus.” Peamine on, et lõpuks jääb klient pildiga rahule ja tunneb end pildilt ära ka, pilt peab olema pildistatavale oma ja omane.

 

Saavutused ja väljakutsed

Kõige suuremad väljakutsed on Merle Värvi sõnul vihmased pulmapäevad ja kinnised inimesed stuudios. "Ma annan enast alati parima, kuid vahel pole inimesest võimalik midagi välja pigistada ja nii ma pildistan kuivalt ja samasugune jääb ka lõpptulemus," avaldas ta. Olenemata sellest, et Värv jagab enne fotosessioonile tulemist ettevalmistamise näpunäiteid, pole mõni klient oma fotograafi juurde tulekut läbi mõelnud

Suurimaks saavutuseks peab Värv korralikku püsiklientide baasi, seda nii eraisikute kui ettevõtete osas. "Ükski auhind kusil konkursil ei anna paremat tunnet kui kliendi sõnad, et talle meeldib see, mida ma teen ja ta tuleb ikka ja jälle tagasi!" 

 

Fotograafid ja hobifotograafid 

Selleks, et saada heaks fotograafiks tuleb Värvi arvates siht silme ees pidevalt edasi rühkida ehk siis katsetada, praktiseerida, õppida ja tegutseda. "Fotograafi kriitikataluvus peab olema väga hea, sest maitseid on palju ja maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse," naljatles ta. Värvi sõnul ei tule paljud algajad sotsiaalmeedia kriitikaga toime ja kipuvad oma suunda muutma just rahva survestusel, mis ei ole õige. Kõigile ei peagi meeldima, ei tohigi. "Ei saa olla kartulisalat, mis ühele maitseb ja teisele mitte, vaid tuleb olla see kartul seal sees, mida saab erinevatele inimestele erinevat moodi pakkuda ning välja arvata need, kes kartulit üldse ei söö!" Ühe lausega ja lühidalt öeldes on hea fotgraaf see, keda rahvas nimetab heaks, mitte fotograaf, kes iseend heaks peab.

Algajana on kõige keerulisem terminites orienteerumine. Kõike on korraga väga palju ja neid, kes kõik inimlikul viisil lahti selgitaks, on kahjuks vähe. Värvi sõnul peaks olema koolitajaid, kes selgitavad kõik pisidetailid alates algusest ja vaheldumisi katsetamisega alustades ISO-st. Ise infot otsida ja õppida on Värvi arvates palju keerulisem ja tõeliselt aeganõudev, internet on suur ja lai ning infot pigeni täis. Stuudiosse pildistama minnes võiks aga keegi oskaja esimest korda kõrval olla. "Minul oli väga hea õpetaja, Keit Kangro, tänu kellele sain stuudioosa üsna kiirelt selgeks ja hakkasin muudkui katsetama!" Siiski avaldab Värv, et õpib ja katsetab praegugi, sest fotograafias teisiti ei saakski.

 

Tehnika peab olema hea, mitte väga hea

"Hea tehnika on oluline, vinge tehnika on pigem eputamine," ütleb Värv julgelt. Tehnika peab olema täpselt nii hea, kui hea on fotograaf ja Värvi arvates tasub uus tehnika asemele hankida alles siis, kui vana väsib või on muutused tehnikaarengus nii suured, et sul on paremat toodet 90% vaja. Objektiivide osas tasuks mõelda, milleks sul neid vaja on, kuna stuudiofotograafi ja loodusfotograafi koti sisud on päris erinevad. "Selleks et olla hea fotograaf, pole sul vaja kümmet objektiivi!"

Värvi arvates on hoopis hea fotokott see, milleta ta elada ei suudaks, kuna kott peab mahutama kogu tehnika ja pool elu ning olema tagatipuks ka mugav kasutada. "Viimasel ajal olen mõelnud ka ühe kümme aastat tagasi ostetud objektiivi väljavahetamise peale, kuid samas see töötab praegugi laitmatult ja seetõttu lükkan ostumõtet muudkui edasi."

 

Tulevikuplaanid ja eeskujud

Kunagi oli Värvil palju eeskujusid, kelle järgi tegi ta päris palju pilte, see oli parim viis katsetamiseks ja õppimiseks. "Jägin küll ka täna paljusid Eesti ja välismaa fotograafe, kuid eeskujusid kui sääraseid, mul enam pole!" Igapäevaselt silma peal hoides, oled ümbritsevaga kursis ja vahel, kui enesel motivatsiooni vähe, annavad teiste tegevused energiat juurde. "Teiste fotograafide pilte vaadates arutlen endamisi, millise objega see tehtud on, milliste sätetega, kui palju on seda töödeldud ja mida ma ise teisiti teeks," avaldas ta.

"Ega mul muidu tulevikuplaane polegi, kui ehk enda pildistamisenišši veelgi kitsamaks teha ja keskenduda konkreetsele teemale - tundub, et see saab olema lähiportree ja akt!"

 

Merle Värv töödega saad lähemalt tutvuda näiteks Facebookis.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee