Fotograaf Lizzy Gadd viib selfie uuele tasemele
9 august 2019
Lizzy Gadd näitab oma piltidega selget vahet selfie ja autoportree ehk self-portrait vahel, jagab nippe paremate piltide püüdmiseks ja tutvustab end lähemalt oma vastvalminud lühifilmis.
Selfie ehk eneseportree on ilmselt tänapäeval kõige sagedasem pildistamise vorm. Paljud meist teevad neid, kuid mitte säärasel tasemel, kui Lizzy Gadd. Fotograaf nimelt armastab teha maastikupilte koos iseendaga ja seda üle maailma reisides.
Autoportree-maastikufotograaf on nimetus, mida Gadd enda kohta kasutab. Tema teekond algas 2010. aastal, kui ta otsustas osaleda 365 projektis kasutades subjektina iseend. Projekt tähendas aasta läbi iga päev ühe foto tegemist ja veebi postitamist. Iga päev sellest aastast osutus eksperimendiks. Gaddi sõnul oli järjepidev praktika ja vahetu tagasiside see, mis teda fotograafina väga kiirelt arendas.
Lizzy Gadd alustas pildistamist 12-aastaselt, kui isa väikese digikaamera koju tõi. Teekond on teda viinud nii kaugetele maadele kui peidetud oaasidesse, kus ta otsib alati uut lugu, mida vaatajale piltidega jutustada. Piltidel on põhikarakterina alati ka tema ise. Siit näed Lizzy Gaddi lahedaid autoportreesid, kust ehk isegi inspiratsiooni ammutada.
Lizzy Gaddi soovitused maagilise fotojutustuse püüdmiseks:
- Keskendu tundele!
Fotograafi lemmikpildid on tehtud näiteks udus, päikesetõusul või loojangul. Ilm mängib fotode meeleolu loomisel väga suurt rolli ja niisamuti ka asukoht. Selle planeerimine on ühtlasi ka fotograafi suurim väljakutse.
- Ole hetkes!
Autoportreed on alati väljakutse, kuid need on pisut justkui terapeutiline protsess samuti. Fotograaf teeb aegvõte fotosid, kasutab statiivi, fokusseerib manuaalselt ja kasutab taimerit, mis teeb pildi iga kahe sekundi jooksul. Seejärel läheb ta kaamera juurde ja kerib pildid läbi, sageli on sadadest kaadritest vaid üks säärane, mida ta enesele visuaalselt ette kujutas. Kaamera ees olemise ajal ei mõtle fotograaf protsessile kui fotosessioonile, vaid naudib loodusega ühinemise igat hetke. Loodus ongi tema esimene armastus. Loodus inspireerib ja tekitab emotsioone. Ole hetkes ja naudi - see ongi tema sõnul kõige tähtsam. Hetkel, kui ühendus on loodud, saabki end pildile asetada ja üritada seesama emotsioon kinni püüda.
- Lase valgusel meeleolu luua!
Pehme valgus on parim, mistõttu ärkab fotograaf sageli enne kella 4 hommikul, et päikesetõusu ajal pildistada. Seda eriti sügisel, mil hommikuid katab udu. Päikesetõus läbi udu on maagiline, selle valgus on udune ja meeleolukas. Fotograaf armastab nii sooje pilte kui ka külmi, dramaatilisi toone. Peaasi, et need oleks erilised, kontrastsed.
- Leia fotostseenile ankur!
Asukohas, mille pildistamiseks valid, võiks olla mõni domineeriv objekt ehk ankur - näiteks puu või kivi, midagi, mis hakkab kohe silma. Tavaliselt visualiseerib fotograaf end sellesama pildiankruga kuidagimoodi kommunikeerides. See annab fookuse tema emotsioonile ja raami kogu pildile.
- Ära karda reegleid murda!
Gadd järgib väga harva fotograafide üht peamist reeglit - kolmandikureeglit. Tema fotod on sageli tehtud nii, et ta ise on täpselt foto keskel. Tegelikult ei kasuta ta mitte alati statiivi, kuigi see on tal kaasas. Tihtipeale teeb ta oma pilte maa peal pikali olles, et näha, kas maastikul olev muru või kivid loovad pildile pehme uduse raami, mis suunab vaataja pilgu tahtmatult otse pildi keskele. Tema sõnul on oluline, et objekt, millele tähelepanu oma pildil suunata tahad, on kuidagimoodi välja toodud, mitte ei sulandu terve pildiga üheks tervikuks.
- Leia kommuun!
Kui Lizzy Gadd 12-aastaselt pildistamist alustas, avastas ta üsna ruttu enda jaoks Flickr kommuuni, kus leidis teiste inimeste piltidest inspiratsiooni. Fotograafiast sai ta suurim kirg. Ta pildistas iga päev maastikke ja loomi. Flickr abil avastas ta aastaid hiljem ka 365 projekti, kus aasta jooksul tehtud igapäevased autoportreed kasvatasid teda fotograafina enam kui terve ülejäänud aeg kokku. Tol ajal polnud Gaddil oma stiili, iga portree oli totaalselt erinev. Projekti viimasel ehk 365ndal päeval läks ta mägedesse, järve äärde. Oli aastavahetus ja õues umbes -10 kraadi külma. Fotograaf vaatas ringi ja otsustas selle viimase pildi lihtsalt ära teha, isegi kui see talle lõpuks meeldima ei peaks. Seistes seal mägedes, loodusega ühes, külmununa, käis fotograafi peas mingi klikk - ta sai aru, et armastab seda hetke nii väga. Ja seesama klikk tõigi fotograafi sinna, kus ta täna on.
- Otsi tagasisidet ja jaga seda!
Liitudes mõne kommuuniga, kus oma pilte jagada saad, leiad lisaks uutele tutvustele hõlpsalt ka tagasisidet - kriitikat, komplimente, samuti ka uusi sõpru, toetajaid. Täna on sellestsamast Flickr kommuunist välja kasvanud fotograafi sõpruskond.
- Vali tehnika, mis sobib visiooniga!
Fotograaf vahetas mõned aastad tagasi oma Canoni kaamera Sony vastu. Lihtne põhjus oli, et Sony on niivõrd palju kergem. Nimelt käib fotograaf palju seljakotimatkadel ning kergem seljakott on talle väga oluline. Ühtlasi toimus hüpe ka megapikslites - Canon 60D 18 megapiksli pealt Sony a7rIII 42 megapiksli peale andis fotograafile boonusena parema pildikvaliteedi, detailid, millega tööd teha.
- Ära karda pilti teha!
Kui tunned survet, et justkui peaksid kohale saabudes pilti tegema, pane hetkeks kaamera käest ja naudi hetke. Ära mõtle pildistamisele. Sageli on nii, et inspiratsioon tuleb ise su juurde tagasi. Kui keskendud liiga palju stseeni vaatamisele läbi kaamera võid unustada selle vaatamise läbi oma silmade. Sel hetkel, kui kaamera käest paned ja hetkes mõnuled, hakkavad ideed iseenesest su juurde voolama.
Allikas: smugmug.com
Lühifilmi fotograafi teekonnast saad vaadata siit. Vaata ka Lizzy Gadd Portfolio, Instagram, Flickr.
Enriika Vunk
uudised@eestifoto.ee