FOTOGRAAF Argo Argel: fotograafia on nagu kokakunst, kus poti ja panni asemel on kaamera!

30 september 2019

Fotograaf ja Eestifoto koolitaja Argo Argel on läbi proovinud enamjaolt kõik fotožanrid ja leidnud, et loodusfotograafia on midagi, mis on päriselt tema. Vastandiks on aga päevatöö, mis on seotud hoopis teise valdkonnaga - ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal ja tegev finatssektoris.

Fotograafia tuli ta ellu siis, kui digikaameraid veel polnud. Nimelt on Argel õppinud kunstikoolis ja tema silmis oli fotograafia üks paljudest kunstivormidest. Nii sai pintsli või pliiatsi asemel end väljendada kaamera ja objektiivi abil. "Tegelesin aastaid arvutigraafikaga ja õige fotohuvi sai minu jaoks hoo sise alles digikaamerate tulekuga, varem oli see lihtsalt üks kunstivaldkonna piiride laiendamise vorm," avaldas Argel.

Loomult iseõppijana on fotograaf enamik tarkusest omandanud katseeksitusmeetodil või teiste pealt õppides. Lisaks osales ta Eestifoto korraldatud töötubades. "Nii tekkis esimene kokkupuude ja ajapikku hakkasin ise Eestifoto töötubasid ja praktikaid läbi viima." 

Lisaks finantsalasele igapäevatööle ja õppejõu ametile Eestifotos kuulub Argo Argel ka ajakirja "Looduses" toimkonda ning on käesoleva aasta alguses välja andnud raamatu "Loodusfotograafi ABC".

Žanrid

Oma arengu erinevates faasides on Argel kätt proovinud pea kõikide fotožanride osas, jättes kõrvale vaid allveefotograafia, ja leidnud oma lemmiku - loodusfotograafia. "Maastik, loomad ja linnud on subjektideks, mille püüdmine paneb mu silmad särama!" 

Küllap on oma osa ka selles, et looduses viibimine mõjub teraapiana ja on heaks vahelduseks kontoritööle. "Seal pole kahte sarnast päeva, kus oleks sama valgushetk, sama loom samas asendis, sama stseen - see teeb žanrist eriti väljakutsuva ning hea pildi saamiseks peab looduses palju käima ja oskama ka märke lugeda!"

Põnevaks valdkonnaks on ka valgusmaalingud. Kui loodusfotograafias loob valgushetke loodus ise, siis valgusmaalingus on valgusti fotograafi joonistusvahend ja pildi jaoks peab oskama valgusega ringi käia. "Olen ka selles valdkonnas palju mänginud ja proovinud erinevate vahenditega üha põnevamaid tulemusi luua, olen püüdnud valgusmaalingut ka loodusfotograafiaga ühendada."

Oma käekiri on Argeli sõnul midagi säärast, mis kujuneb vaid aktiivse aastatepikkuse praktikaga ja mis on eelkõige teistele nähtav ja tajutav. "Kindlasti on mul välja kujunenud teatud kadreeringu eelistused ja lemmik töötlusvõtted, valguslahendused ja muudki, kuid ma ei julge praegugi väita, et see on lõplikult välja kujunenud," ütles ta.

Argo Argel on fotograaf, kelle soov pidevalt midagi uut proovida ja piire kombata mõjub kindlasti ka käekirjale, mis on seetõttu pidevas muutumises. "Võrreldes erinevatel aastatel tehtud pilte on tegelikult nähtav, kuidas käekiri kergelt varieerub ning on žanrite kaupa erinev."

Viimasel ajal on teda hakanud paeluma ka mustvalge foto ja linnamaastikud ning plaanis on tulevikus nendega enam katsetada. 

Teised

Fotograafiaga alustamiseks peab olema eelkõige sügav sisemine soov sellega tegeleda. "Õppimine võtab aega ja nagu me teame, on aeg prioriteetide küsimus," sõnas Argel. Kaamera nuppude ja põhitõdede selgeksõppimine ei ole kindlasti suurim väljakutse, vaid siis alles õppimine algab. "Oskus tajuda valgust, leida kompositsiooni, märgata detaile ja liikumist tuleb ainult praktika käigus!" 

Teoorias õpitu on heaks põhjaks, millele peab järgnema intensiivne praktika. "Ette võib tulla hetki, kus tahaks käega lüüa, kuid nendest hetkedest üle saamine ja õppimine on väga oluline fotograafiks kasvamisel!" Argeli sõnul on kõigil proffidel olnud sarnaseid momente, see pole vaid algajatele omane. Ka oma lemmikžanri leiab sageli läbi praktika, harvad ei ole juhtumid, kus loodusfotograafist saab portreefotograaf või vastupidi. 

Tänapäeva fotomaastik on kirju ja mobiiliga pildistamisest lähtudes võiks justkui öelda, et igaüks on fotograaf, mis on Argeli sõnul isegi tore. “Küll aga teeb kurvaks, kui pildistaja dokumenteerib hetke oskamata seda korraliku fotona vormistada,” mõtiskles ta. Nimelt saavad ka üsna ebaõnnestunud kadreeringud ja fookusest väljas pildid tänapäeva sotsiaalmeedias hulga meeldimisi ja nii ei teki ka pildistajal motiivi oma oskusi parandada. See omakorda kinnistab pildistaja arusaama endast kui heast piltnikust, kes jätab ka edaspidi koolitused ja enesearengu lihtsalt öeldes vahele. Mobiiliga pildistaja jaoks tundub foto tegemine imelihtne ning ta ei oska hinnata fotograafi poolt korraliku foto jaoks tehtud tööd ja kulutusi ning pikas perpektiivis viib see proffesionaalsete fotode müügi kärbumiseni.

Kuidas seda siis ära hoida? Argeli silmis võib tänapäeva telefonipiltnikke ja päris fotograafe võrrelda hõlpsalt kokakunsti näitel: kodus tehtud purgisupp ja restoranis söödud seljanka  võivad maitse poolest isegi mõlemad head olla, kuid miks siis teise eest kolm korda enam maksta? Kui aga ise see supikeetmine algusest lõpuni läbi teha, hakkad mõistma, millest see kõrgem hind tuleb. "Nii nagu kokakunstis peab katsetama erinvate maitsetega enne kui parima tulemuse saad, siis sama on fotograafiaga!" 

Nii nagu suurepärase koka taga pole hea pott, pole ka ilusa pildi teinud fotograafi taga hea kaamera, vaid tema oskused, kogemused ja teadmised!

Reeglid

Peamine reegel fotograafias ja kunstis on see, et tulemus endale meeldiks, seda ka siis kui pildistad tellimustööd. Muud reeglid on Argeli sõnul kõik paindlikud ja vajalikud abimehed eelkõige algusaastatel. Reeglite teadmine nagu näiteks kuldlõige, kompositsioon, on tema sõnul olulised, kuid praktikas kujunevad igal fotograafil välja ikkagi omad, mis ei pruugi ühtida koolis õpituga. 

"Suurepärane fotograaf on see, kelle silmist ei kao sära, temas peab kogu aeg tuksuma soov katsetada ja mängida," ütles Argel ja lisas, et fotograafia on töö, mis peab alati olema ka kui hobi. Nii on tagatud, et see ei muutu rutiinseks ning ei kaota oma võlu. "Mingit salajast retsepti pole - harjuta, proovi, katseta, korda! - see on elukestev õpe!" soovitas Argel.

 

Eeskujud

Sotsiaalmeedias jälgib Argo Argel peamiselt sõpradest fotograafide loomingul. "Eeskujuks on kõik, kelle pilt mind kõnetab ja paelub ning korduvalt vaatama paneb!" 

Eestis on tema sõnul andetate fotograafide hulk päris arvestatav. Sotsiaalmeedias jälgib ta lisaks Eesti fotograafidele ka välismaiseid loodusfotograafe: näiteks Max Rive, Hans Strand, Niko Pekonen, Bence Mate ja Alexandre Deschaumes.

Suurimaks saavutuseks peab Argo Argel Looduse Aastafoto peaauhinda ehk tantsivat hunti 2012 aasta võistluselt. Foto oli tema sõnul lihtne maastikupilt puul istuva varesega, kuid tabatud valgushetk tegi selle eriliseks. Sääraste piltide püüdmiseks tuleb palju väljas pildistamas käia, sest paljusid momente looduses pole võimalik ette prognoosida, peab olema lihtsalt õigel ajal õiges kohas. "Mu huvi jäädvustada kauneid hetki fotodena on endiselt olemas ja ma loodan, et see säde ei kustu niipea!"

 

Argo Argeli kodulehel https://www.argoargel.com saad fotograafiga lähemalt tutvuda.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee