Ehtekunstniku loodud prees oli autori loata juustupakendil

9 jaanuar 2020

Kaks ja pool aastat kestnud vaidluses sai kunstnik Keiu Kulles õiguse ning kohus mõistis autori kasuks välja 2950 eurot varalise kahju hüvitist, 4000 eurot mittevaralise kahju hüvitist, lisaks viivised ja õigus­abikulud. Otsus kaevati edasi Tallinna ringkonnakohtusse, kes jättis samuti õiguse autorile.

“Saaremaa Piimatööstus ja reklaamiagentuur La Ecwador kasutasid Saaremaa juustu kampaanias ehtemeister Keiu Kullese loodud Muhu preesi ilma autori loata,” kirjutab Külli-Riin Tigasson käesoleva nädala Eesti Ekspressis.

Ehtemeister Keiu Kulles oli preesi pilti jaganud oma blogis ja selle kõik detailid – kivid, lehed, õied, isegi varjud olid juustupakendil olevaga täpipealt samad. Autor pöördus advokaadi poole ning vaidlus kestis kokku üle kahe ja poole aasta. "La Ecwadori ja Saaremaa Piimatööstust esindanud vandeadvokaat Elise Vasamäe sõnas, et käesolevas kaasuses tehtud kohtuotsus tundub olevat tekitanud õigusliku ebakindluse selles, millised Eesti kultuuripärandisse kuuluvad teosed on vabalt kasutatavad rahvaloominguteosed ja millistele rakendub autoriõiguslik kaitse," vahendab bestmarketing.ee veebileht.

Rahvalooming või isiklik originaal?

Reklaamiagentuur pidas Muhu preesi rahvaloominguks, mida ei saa keegi enda omaks pidada. La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik kirjutas La Ecwadori blogis antud juhtumist ning tema sõnul mõjutab käesolev lahend kõiki loomeettevõtteid, muuhulgas ka reklaami- ja disainiagentuure. „Sisuliselt ütles kohus, et igasuguseid moraalseid ja varalisi autoriõiguseid, mille raames pole lepinguga kokkulepitud nende kasutamine, kasutades on õigus nende loojal nõuda tasu ka pärast väljatöötamise eest esitatud arvet,“ vahendas Aaviku sõnu bestmarketing.ee. Nii annab kaasus loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele motivatsiooni autoriõigustega kaitstud teoste tuvastatud rikkumise korral suuri kahjunõudeid esitada. "Käesolevast lahendist tulenevalt saaksid loomeettevõtted sarnase menetluse puhul väga palju oma varaliste ja moraalsete autoriõiguste eest raha sisse nõuda," lisas Aavik.

Kunstnik Keiu Kullese sõnul tuleb autori õigusi järgida. "Asja kohtuvälise lahenduse eelduseks on, et rikkujad tunnistavad oma eksimust ja on ka valmis hüvitama autorile tekitatud kahju," vahendab bestmarketing.ee ehtemeistri sõnu.

“Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam leidis 2018. aasta lõpus tehtud otsuses, et ka juhul kui Keiu Kulles tugines oma teose loomisel rahvuslikele preesidele, mille autorid pole teada, tekkis tal enda loodule ikkagi autoriõigus,” vahendab ajaleht Eesti Ekspress. Lisaks kasutasid Saaremaa piimatööstus ja reklaamiagentuur La Ecwador Kullese teost majanduslikel eesmärkidel, rikkudes autori õigust autorinimele, autorsusele ja teose puutumatusele. Täispika kohtulahendi leiad siit.

Inimesed ei mõista autoriõigusi

Eesti Ekspressi kommentaariumis on antud loo all mitmeid kümneid arvamusavaldusi, mille enamikust saab aru, et probleemi olemust ei mõisteta. See näitab, et autoriõiguste osas vajab Eesti rahvas endiselt harimist. Nii kaua, kuni tavainimene kunstiteose looja, olgu siis kunstniku või fotograafi, õigusi ei mõista, ei saa siinmaal toimuma ka muutust ja teiste loomingu kopeerimine ning jagamine jääbki iseenesestmõistetavaks. 

Õhku jääb küsimus, miks me oskame hinnata teiste ametialade töötajaid, kuid eeldame, et (foto)kunst kuulub rahvale ja peab alati olema tasuta? Kas tõesti paneb kunstnik toidu lauale oma teose all jagatud nimega või oleks temagi tehtud töö eest reaalse sissetuleku vääriline? Või millised on need ametialad, kus töö eest tasu saama ei peakski?

Eesti Ekspressi artiklit saad lugeda siit. Bestmarketing.ee lehel avaldatud uudist vaata siit.

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee