Eestifoto tutvustab värvihaldust - osa 2 - Adobe RGB 1998

30 oktoober 2020

Kolmeosalise sarja värvihalduse teises osas tutvustab Andres Toodo lähemalt Adobe RGB 1998 värviruumi.

Nii kui nimigi reedab, pärineb värviruum Adobelt. Värviruumi peamine ülesanne on luua pehme maandumine värvide konvertimisel liitvast RGB-värviruumist lahutavasse CMYK-värviruumi. Adobe RGB 1998 värviruumi loomisel peeti eeskätt silmas ofsetrükiprotsessi vajadusi, milleks on digikaamerate ja skannerite poolt salvestatud värvide optimaalne ülekanne paberile. RGB-sisendseadmedmete (digikaamerad ja skannerid) värviruumid on trükiseadmete omadega võrreldes avaramad, salvestades rohkem pooltoone ja küllastunumaid värve. Sellest tekkiski vajadus trükiks optimeeritud RGB-värviruumi järgi, millest omakorda konvertida värvid CMYK-i.

Adobe RGB värviruumi olulisemad kolorimeetrilised näitajad on tegelikult samad, mis sRGB-l: 6500K valgepunkt ja 2.2 gamma tooniülekanne. Spetsifikatsioon ütleb referents valge heledusastmeks 160 cd/m2 ja musta heledusastmeks 0,5557 cd/m2. Kontrastiks saame seega 287,9:1, mis viitab selgelt värviruumi kooskõlale trükistandarditega. Võrdluseks võib lisada, et LCD monitori keskmine kontrast on 1000:1. Olulisim erinevus on siiski värviruumi avaruses – Adobe RGB katab inimese värvigammast ligi 50%. Esmapilgul ei paista see sRGB-ga võrreldes just kuigi suur erinevus olevat, kuid tänu põhivärvide koordinaatide erinevale paiknemisele on tulemuseks värviruum, mis säilitab oluliselt rohkem kirkamaid värve sinistes, rohelistes ning kollastes alades. Arvestatav osa neist ekstra värvidest on ofsetis trükitavad.

Veelgi enam lõikavad Adobe RGB avaramast värviruumist kasu fotoprinterid ja uue generatsiooni kuivlaborid, sest õigesti valitud paberil saavutavad need seadmed värviruumi, mis ulatub osades värvides Adobe RGB avarusest välja. Vanakooli märglaboritele Adobe RGB ei sobi.

sRGB ja Adobe RGB on kaks enim kasutatavat värviruumi. Kuna valdav enamus visuaalsest materjalist kuvatakse liitvas RGB-värviruumis töötavatelt arvutikuvaritelt, tahvlite ekraanidelt ja telefonidelt, siis sRGB leiab kõige rohkem kasutust.

Adobe RGB-d tasub eelistada trükitööde puhul, kui foto konverditakse ofsetrükikojale CMYK- värviruumi või kui kasutatakse näiteks suureformaadilist fotoprinterit. Suureformaadilisele fotoprinterile ning kuivlaborile jäetakse failid RGB-värviruumi.

Mida teha, kui foto on sRGB-s ning soovite seda printida või soovite hoopis Adobe RGB-s oleva foto veebikeskkonda laadida? Kas jätta fail vaikevärviruumi või konvertida vastavalt lähteülesandele?

Printimisel pole foto konvertimisel kitsamast sRGB-värviruumist avaramasse Adobe RGB värviruumi erilist mõtet. Värve juurde ei teki, fail ei muutu ka kuidagi paremaks. Pigem säilitada vaikevärviruum.

Avarama värviruumi eelistamine ei tõsta automaatselt lõpptulemuse kvaliteeti. Kui fotol olevad värvid on valdavalt madala küllastusega, nagu näiteks portreefotod või mustvalged fotod, siis avarama Adobe RGB eelistamine mingit kasu ei anna, pigem isegi vastupidi. Avaramas värviruumis asetuvad värvide väärtused rohkem laiali, seda eriti 8-bitises värvisügavuses. Kuna ühes värvikanalis on olenemata värviruumi avarusest konstantselt 256 diskreetset pooltooni, siis kaardistuvad avaramas värviruumis need pooltoonid üksteisest kolorimeetriliselt kaugemale. See võib teatud puhkudel tingida posterisatsiooni teket. Mida avaramat värviruumi kasutada, seda vajalikumaks muutub 16-bitise värvisügavuse kasutamine.

Veebikeskkonda faile laadides peab misiganes muus värviruumis oleva faili konvertima kindlasti sRGB-värviruumi. See on kohustuslik toiming, vastasel juhul esitlevad veebirakendused värve nihestatult.

Värvihalduse kursus "Värvid korda"  algab Eestifoto stuudios 2. novembril. Värvide maailma nii kursusel kui veebis viib meid Eestifoto õppejõud Andres Toodo, kes on Eesti tunnustatuim värvihalduse ja fototrüki spetsialist (loe lähemalt siit ). 

*Foto: CIE xy diagramm näitab ära srgb ja Adobe RGB avaruse võrreldes inimese värvitajuga. Kingakontsa meenutav diagramm kujutab inimese nägemismeele värviruumi.​

Andres Toodo
andres@fp2.ee