Ebatavaline droonivideo näitab narvaleid võhaga kala püüdmas

4 märts 2025

Teadlaste droonivideos näed, kuidas narvalid, kaugete Arktika vetes elavad ikoonilised valged vaalad, oma võhka ehk mõõka, kalapüügil kasutavad.

Narvalid (Monodon monoceros) on Arktika vaalad, keda tuntakse oma pika, spiraalse võha poolest, mis on tegelikult pikenenud hammas ja võib ulatuda kuni kolme meetrini.

"Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et narvali võhk mängib rolli paaritumisvalikutes, kuid selle täisfunktsioon on senini jäänud saladuseks," vahendab veebileht Petapixel. Narvalide uurimine looduses on äärmiselt keeruline peamiselt nende elukoha tõttu, nii on liigi sotsiaalsed suhted, paljunemisvõimed ja kohanemisvõime keskkonnamuutustega suuresti teadmata. Teadlased on teinud koostööd Inuiitide kogukondadega Kanada Põhja-Arktikas, et filmida piirkonna narvalle droonide abil, millel on kaamerad.

Video jäädvustas 17 erinevat käitumist, millest mõned olid varem dokumenteerimata, paljastades, kuidas need vaalad oma keskkonnaga suhtlevad. Üks olulisemaid avastusi oli, kuidas narvalid kasutavad oma võhka kalade manipuleerimiseks, löömiseks ja püüdmiseks. "Nad kasutavad oma mõõka kalade löömiseks sellise jõuga, et kalad jäävad tummaks ja võivad isegi surra," märgib Petapixel. Muuhulgas jälgisid teadlased jälgisid ka narvaleid, kes kasutasid oma võhkasid ümbruse uurimiseks, toidu otsimiseks ja isegi mängimiseks. Ühtlasi võivad narvalid kasutada oma mõõka veetemperatuuri ja soolsuse muutuste tuvastamiseks, mis aitab neil navigeerida jääkülmas vees ja aidata kala püüda.

Terve uuring on nähtav siin: Frontiers in Marine Science. Vaata ka Youtube videot.

*

Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja, kes kuulub vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsi narvallaste sugukonna narvali perekonda. Narvallaste sugukonnast on narval üks kahest elusolevast liigist koos valgevaalaga (Delphinapterus leucas). Tegemist pole veel ohustatud liigiga, aga lähitulevikus võib see ohustatuks saada. Narvaleid elutseb looduses üle 80 000. Kokku on narvalil ainult kaks hammast, millest isastel üks on keerdunud võhaks. See omapärane isastel esinev võhk, mida kutsutakse ka mõõgaks, on loomariigis ainulaadne ja moodustub tegelikult lõuast ja mokast läbikasvanud lõikehammastest, mis keerlevad ümber üksteise moodustades seega 2,5–3-meetrise „mõõga“. Seda võhka kasutavad isased jää lõhkumiseks ja teiste isastega turniiride pidamiseks. Kui võhk peaks murduma, siis hambakoht täitub aegamisi luukoega. Uut hammast tagasi ei kasva. See kasvab terve elu ning ennekõike on selline võhk ikkagi enesekaitseks vaenlaste eest ja ka mulje avaldamiseks emastele turniiride. /Vikipeedia/

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee