Eestifoto tutvustab värvihaldust - osa 3 - ProPhoto RGB ja DCI-P3

5 november 2020

Tänases osas tutvustab õppejõud Andres Toodo ProPhoto RGB ja DCI-P3 värviruume.

ProPhoto RGB

Kodak arendas ProPhoto RGB-värviruumi välja aastaid tagasi, siis kui fotograafid veel valdavalt filmi kasutasid. Populaarsust hakkas värviruum koguma aga alles hiljuti koos Lightroomi tulekuga ja sellel on oma põhjus. ProPhoto RGB arendati fotograafilise väljundi põhiseks. Selle all mõeldakse eelkõige avara värviruumiga filmi ja peegeldavat printi. ProPhoto ainulaadsus seisneb äärmiselt avaras värvigamutis, mis mahutab praktiliselt kõikide väljundseadmete ja meediate kolorimeetrilised võimekused. Lisaks mahutab värviruum laia dünaamilise ulatusega ja palju sügavaid küllastunud toone sisaldava slaidifilmi ning tänapäevaste digikaamerate värvigamutid.

Kolorimeetriline spetsifikatsioon erineb ProPhoto RGB-l teistest tööprotsess värviruumidest D50 valgepunkti ja 1.8 gamma kõvera poolest. Samas ei oma need näitajad värviruumi valikul kuigi suurt tähtsust. ProPhoto RGB-värviruum on arendatud kasutamiseks erinevates fotograafia töövoogudes. Kuigi tegemist on nö väljundipõhise värviruumiga, mis viitab, et ta võiks sobida ka näiteks ofsetrüki tööprotsessi, siis selleks pole ProPhoto parim lahendus. Ofseti CMYK-värviruum on liiga kitsas ja ProPhoto lihtsalt sisaldab ebaproportsionaalselt palju värve, mis pole traditsioonilises trükiprotsessis taasesitatavad.

sRGB või isegi Adobe RGB-ga võrreldes on ProPhoto RGB-värviruum üüratult avar. Nii avar, et sisaldab ligi 13% inimese poolt mittetajutavaid teoreetilisi värve ja üle 80% inimese nägemisaparaadi poolt tajutavatest värvidest. Kõige avarama värvigamma salvestusvõimega sisenditeks on filmid, skännerid, digikaamerad. ProPhoto RGB mahutab kenasti kõikide sisendite värviruumid. Seetõttu kasutatakse seda pika ajalooga värviruumi endiselt edasi.

ProPhoto värviruumi populaarsust fotograafias tõstab lisaks tema analoogi kasutamine Lightroomi sisemise värviruumina. Kui täpne olla, siis kasutab Adobe oma RAW-konverteris ProPhoto RGB modifitseeritud versiooni, mille tooniülekande väärtus ehk gamma on 1.0. See on nutikas, kuna kaameratest tulevad toorfailid on samuti lineaarse ehk 1.0 gamma ekvivalentse tooniülekandega. 
Lineaarne tooniülekanne tähendab seda, et kui sonsorit tabav heledus tõuseb kaks korda, siis sensoris tekkiva signaali väärtus tõuseb samuti kaks korda. Inimene ei taju heleduse erinevusi lineaarselt. Selleks, et inimene tajuks valguse intensiivsust kaks korda kõrgemini, peab reaalne heledus tõusma kuni kaheksa korda.

Kuigi ProPhoto RGB-d hinnatakse, kui parimat fototöötluse ja fotode arhiveerimiseks sobivat värviruumi, peidab ta endas teatud ohtusid. Värvikorrektsioonid võivad esile kutsuda soovimatuid tonaalsuse nihkeid. See võib juhtuda näiteks klassikalise S-kõvera kasutamisel. Nimelt Photoshopis kontrasti Curves tööriistaga tõstes suureneb ka värviküllastus. Kuigi värviruumi välja arendamisel arvestati sellega ja põhivärvide koordinaadid määrati nii, et mäluvärvides (nahatoonid, taevasinine, looduse roheline jne) oleks värvinihete oht minimaalne. Kuna tegemist on avara värviruumiga tasub arvestada teadmisega, et kuvarid ei ole suutelised kuvama suurt osa ProPhoto RGB-värvidest. See tõstab riski töödelda fotosid "värvipimedalt". Praktikas tähendab, see liiga dramaatilisi korrektsioone, enne kui näeme toonides muutusi ekraanil. Fotole tehtavad korrektsioonid võivad lihtsasti lükata osad värvid fotoprinteri gamutist välja ilma, et ise seda kuvarilt märkaksime.

16-biHse värvisügavuse kasutamine on muutumas praktiliselt kohustuslikuks, aga see tähendab kaks korda suuremat failimahtu. 40+ megapikseliste TIFF-failidega opereerimine võib sellisel juhul arvutile juba paras pähkel olla.

ProPhoto RGB-värviruumi kasutusvaldkonnad:

• Filmi, eriti slaidifilmi skaneermine

• Kvaliteetsete toorfailist töödeldud failide ja filmilt skaneeritud materjali arhiveerimine.

• Toorfailide töötlemine, kui fotod sisaldavad rohkelt küllastunud värve.

• Avara värviruumiga fotoprinteritega printimine.

 

DCI-P3 ja Display P3

P3 ja selle modifikatsioonid esindavad uue generatsiooni värviruume. P3 arendati välja Ameerika filmitööstuse poolt loomaks kaasaegsemat standardit kinotööstusele. Põhjus, miks DCI-P3 värviruumist rääkima peab, seisneb selle üha aktiivsemas kasutusele võtmises suuremate tootjate poolt. Enamus kallima hinnaklassi mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, LCD-ekraanid ja videoprojektorid juba toetavad seda värviruumi. Apple kasutab oma seadmetes DCI-P3 kohandatud versiooni Display-P3 värviruumi alates 2016. aastast.

Uue standardi välja arendamise vajadus tekkis esmalt kinotööstuse vajadusest pakkuda kõrgemat kvaliteeti. Teiseks, üha rohkem tarbitakse kõikvõimaliku videosisu väga erinevatest seadmetest. Visuaalse materjali vaatamiseks kasutatakse arvutiekraane, tahvelarvuteid, erinevaid nutitelefone, televiisoreid ning projektoreid. Hea näide on Nerlix, mida tarbitakse kõikidest mainitud seadmetest. See lõi vajaduse uue standardse värviruumi järgi, mis looks võimaluse tajuda erinevatest seadmetest värve võimalikult sarnaselt. 

P3 värviruum on kiiresti populaarsust kogumas ja võib üsna julgelt väita, et ta on välja vahetamas "vana head" sRGB-d. Ekraanide tehniline kvaliteet on nii palju edasi arenenud, et sRGB oma kitsa gamutiga jäi tehnoloogia revolutsioonile jalgu. See annab alust spekulatsioonile, et P3-st võib saada ka uus interneti standard. Inimese poolt tajutavast värvigammast suudab DCI-P3 edastada kuni 45,5% mis on enam, kui sRGB.
 


Kuigi DCi-P3 värviruumi esmane eesmärk seisneb videotööstuse standardiseerimises, siis tegelikult kohandub see värviruum ka fotode printimiseks võimaldades fotoprinterite värvigamutit paremini ära kasutada.
 Näiteks, uue generatsiooni “kuivlaborid”, mis kasutavad peamiselt Epsoni fotoprinterite tehnoloogiat, pakuvad võrreldes vanakooli märglaboritega märgatavalt avaramat värvigamutit.


Kinotööstuse vajadustest ning arengutest lähtuvalt võib veel öelda, et DCi-P3 on vaheetapp, sujuv üleminek Rec2020 värviruumile, mis on DCI-P3-st avaram. Rec2020-st on siiski veel vara rääkida, kuna laiatarbe tootmises pole hetkel ühtegi seadet mis suudaks Rec2020 värvigamutit kuvada.

 

Värvide maailma nii kursusel kui veebis viib meid Eestifoto õppejõud Andres Toodo, kes on Eesti tunnustatuim värvihalduse ja fototrüki spetsialist (loe lähemalt siit ). 

*Foto: Võrestikuga kaardistatud ala on ProPhoto RGB mille sees on offset trükimasina värviruum Fogra39​

 

Andres Toodo
andres@fp2.ee