FOTOGRAAF Sergei Zjuganov - Eesti parim autofotograaf või palju enamat?

30 juuni 2020

Sergei Zjuganov on fotograaf, keda teatakse peamiselt tema autofotode kaudu, tegelikkuses on tema töö palju enamat - nimelt tegeleb ta viimased 15 aastat üsna kõigega, mis puudutab visuaalset meediat ning seda täisajaga ja täielikult pühendudes.

"Valdavalt pildistan erinevaid (kinnisvara)objekte, teen esindusportreesid, erinevaid lavastusi teeninduse ja töösituatsioonidest, aga ka tootefotosid kõikvõimalikest asjadest, niisamuti ka erinevaid videoklippe," loetleb ta. Zjuganov pakub ettevõtetele visuaalset materjali reklaami-, turunduse- ja sisekommunikatsiooni otstarbeks. Fotograafi sõnul pole tegu sugugi mitte lihtsa liigiga tööga, vaid nõuab tugevat distsipliini ning sobib seetõttu tema iseloomuga hästi. "Kuigi mind tuntakse Eesti parima autofotograafina, siis siinmaal on sedalaadi tööd pigem vähe."

Kunstnikuks ta end ei pea, vaid pigem tugeva käega meistriks. Zjuganov keskenub kunstiprojektide asemel praktilisusele. "Tegelen sellega, et tagada endale stabiilne töövoog, parandada töös ja tööprotsessides võimalikud puudujäägid, täiendada teadmisi fotograafiast ja õppida uusi tehnikaid." Siiski on tal peas ka mõned lühifilmide ideed, mille teostuseni plaanib ta tulevikus jõuda.

Lapsepõlv

Esimest korda võttis ta kaamera kätte 2001 ja seda algselt puhtalt põnevusest. Võib ka öelda, et fotograafiani jõudis ta proosalistel põhjustel. "Lapsepõlves lugesin palju autoajakirju ja vaatasin fotosid, mis avaldasid muljet, nii leidsin end mõttelt, et tahaksin ka sääraseid pilte teha mõnest Eestis olevast autost," meenutab ta. Zjuganovi isa läks ideega kaasa ja tõi pojale vana Zenit’i filmikaamera, millele pealekauba andis mõned lihtsad juhised, et saaks iseseisvalt pildistama hakata. Muidugi sattus kaamera ette ka kõik muu, mis noorele piltnikule silma jäi.

Zjuganov usub, et oma panuse andis ka õppimine Tallinna Kunstikoolis Kevade tänaval, kus sai muuhulgas õpitud nii joonistamist-maalimist, kui ka graafikad ja disaini. Gümnaasiumi ajal tulid ka esimesed tasulised tööotsad. "Käisin pildistamas peale tunde ja nädalavahetusel, kuid sellegipoolest ei arvanud, et sellest saab mu igapäevatöö!"

Tänaseks on ta viimased 15 aastat nautinud kõike seda, mida elu ühele fotograafile pakkuda võib. Pool sellest ajast on kulunud ka videole. "See on ka minu ainus sissetuleku allikas ning niiöelda “päris tööl” käisin viimati 13-15-aastaselt, koolivaheajal," avaldas ta. 

Fotoprojektid

Sergei Zjuganov peab põnevateks projektideks kõrgekvaliteetsete autokalendrite pildistamist. Ta on olnud aastatel 2006-2015 Eesti Audi klubi seinakalendri loomise eestvedaja. 2015ndal aastal pildistas ta sarnase kontseptiooniga üles Porsched. Olenemata sellest, et mõlemale automargile loodud autode fotod olid tollal selgelt kõrge kvaliteediga, suudab täna fotograaf veel paremini. 

Audi kalender sündis aasta jooksul mööda Eestit ringi sõites ning haruldasi, vanu ja uuemaid Audi mudeleid jäädvustades. Ta on tagantjärgi kuulnud, et tegemist oli tollal ainukese kõrgkvaliteetse eestimaise autokalendriga, millega vaatajal oli tugev seos. "See polnud võõraste välismaa autodega pildiraamat, vaid midagi siitsamast Eestist, millega paljud Audifännid olid ise ka kokku puutunud."

Porsche kalender sündis samuti fotograafi enda initsiatiivil. "Tegin maaletoojale pakkumise ja kombineerisin pildistades Eesti arhitektuuri ja uusi Porsche mudeleid." Arhitektuur on midagi säärast, mille vastu Zjuganov tõmmet tunneb, ta jälgib linna arengut ja pildistab tasapisi sahtlisse. Enim paeluvad linnatänavad ja hooned. "Jäädvustan, et kunagi aastate pärast need uuesti üles leida ja samad kohad üles pildistada."

Kui fotograafilt küsida, mis tema unelmate projekt võiks olla, sõnab ta lihtsalt: "Võiksin pildistada uue autokalendri, kuid teostus võiks toimuda suurema spetsialistide meeskonnaga, võttekohtadeks oleksid maailma ilusaimad paigad ja tellijaks mõni autotootja ise."

Karantiin

Viimased kuud maailma muutnud karantiin mõjutas ka Sergei Zjuganovi töövoogu. Mõneks ajaks kadusid kõik kohalikud tööd, mis olid seotud inimeste portreteerimisega. Edasi lükati tööd ka väljaspool Eestit. "Õnneks nägid osad kliendid oma äris uusi võimalusi ja neil oli kohe reklaammaterjale tarvis," rõõmustas ta. Nii ei jäänud Zjuganovil ülemäärast vaba aega ka karantiini ajal, kuna lisaks reklaammaterjalidele tegeles ta administratiivtöödega, perearhiivi digitaliseerimisega ja hobidega. Palju veetis ta aega oma perega. "Sain tõestuse vanale mõttele, et minul läheb täpselt nii hästi nagu läheb minu klientidel ja keerulistel aegadel peame üksteist toetama!"

Tehnika

Tehnikast olulisem on oskus seda käsitleda ja oma tehnikahuvi elab Zjuganov välja pigem läbi autode. "Mul on fototehnika, mida pean lõpptulemuse saavutamiseks piisavaks, ideaalseks tulemuseks võib lõputult kaamerat, objektiive ja muid vidinaid taga ajada, kuid ma ei usu, et vaataja näeb seda vahet," sõnab ta ja lisab, et paar fiksobjektiivi on tal hetkel küll puudu. "Kaalun 35mm ja 85mm ostmist, seni olen neid vajaduspõhiselt rentinud."

Kõik tema kliendid on jõudnud läbi soovituste. Suust suhu turundus toimib Zjuganovi sõnul kõige paremini. Algne kliendibaas tekkis õpingute kõrvalt Tallinna ülikoolis, kus fotograaf omandas bakalaureusekraadi reklaami ja imagoloogia alal ning hiljem magistri teleproduktsioonis ja dokumentalistikas. "Ilmselt pole ma parim iseenda müüja, uuendan oma sotsiaalmeedia profiili kohustuslikus korras, kuna vaimustus saavutatud lõpptulemusest läheb enamasti mõne päeva pärast üle," näeb fotograaf endagi arenguruumi.

Parim

Algajale fotograafile on tema sõnul raske näpunäiteid jagada. "Minu teekond on fotograafias olnud pikk ja aeglane, seega hea nõustaja ma ilmselt pole," sõnab ta lihtsalt. Zjuganovi sõnul on tänapäeval väga palju võimalusi õppida, kuna fotograafia saladused, milleni ta on aastatega jõudnud, on nüüd internetiavarustes vabalt saadaval. Vastukaaluks on kasvanud ka ebaprofessionaalsete nõuandjate ja koolitajate hulk, kelle sõnad teevad rohkem kahju kui kasu. "Selleks, et sellest infotulvast läbi murda ja aru saada, mis on õige ja mis vale, peab leidma endale tugeva juhendaja, kes aitab uusi teadmisi õppida ja kohe ka praktikas rakendada." Praktika ja analüüs on fotograafi sõnul see, mis tagab arengu. 

Talle meenub üks hiljuti koduriiulist leitud vana fotograafiaõpik. "Sirvisin mõned lehed läbi ja sain aru, et kõik ongi nii nagu kirjas - algajana lugedes ei osanud tihti neid teadmisi veel kuidagi puudulike oskustega siduda." Oskus terad sõkaldest eraldada tuleb ajaga.

Foto kui lõppprodukti puhul on oluline oskus näha midagi teisiti, oma nurga alt ehk lühidalt öeldes oma enda tugev käekiri. Baasoskused on Zjuganovi sõnul elementaarsed, kuid neile peaks lisanduma see “miski”. "Kas see käekiri väljendub mõnes tehnilises lahenduses, loo jutustamise oskuses või milleski muus, pole minu arust väga oluline," arvab ta. Tähtis on järjepidevus ja püsivalt ühtlane tase. "Kui aga räägime fotograafist kui inimesest, siis temaga peab olema mugav!"

Tulevik
Zjuganovi peamine eesmärk on see, et iga väljakutse oleks mastaapsem kui eelmine. Tema sõnul võiks teha pigem vähem projekte, kuid seda suuremaid ja tipptegijate meeskonnas. "Tahan olla meeskonnas, kelle kõrval saan ise midagi uut õppida!" Ühtlasi avaldab fotograaf, et võib tulevikus oluliselt vähem kaamera taha jääda. "Mul on ajaga tekkinud piisavalt pädevust ja teadmisi, mida saab ka muudmoodi rakendada," jääb ta salapäraseks. Täpsemaid plaane ta veel avaldada ei soovi.

Sergei Zjuganovil lemmik fotograafe pole, ta saab inspiratsiooni hoopis erinevaid fotogruppe, galeriisid sirvides ja fotonäitusi külastades. "Nii tekib visuaalne kogemus, mis paneb mõtted liikuma."

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee