FOTOGRAAF Sirli Raitma - eestlane, kes lööb Londonis laineid

31 jaanuar 2020

Sirli Raitma on Londonis elav ja nimekaid auhindu võitnud Suure-Jaanist pärit iseõppinud fotograaf, kelle fotoprojekt, kus ta pildistab oma ema, viis ta nime iseseisvalt fotomaailma lendlema.

“Eks näitustel osalemine oli see, mis pani kunsti ostjaid ja kogujaid mind märkama,” ütles Raitma, kes erilist rõhku iseenda ja oma piltide turundamisele ei pane, kuid ometi teenib ta viimased viis aastat leiba ainult ja eranditult fotograafiaga. 

Raitma peabki oma kahe portree maineka portree-fotokonkursi “Taylor Wessing Photographic Portrait Prize” näituse eksponendiks valimist hetke suurimaks saavutuseks. Konkursist võttis osa 1611 fotograafi 70st riigist üle maailma ja žürii valis näitusele 3700 foto hulgast 31 fotograafi 55 parimat tööd. Näitus on avatud Briti Rahvuslikus Portreegaleriis Londonis (National Portrait Gallery) veel kuni 16. veebruarini 2020. 

Lisaks on Sirli Raitma portree seeriast “Eha” British Journal of Photography poolt korraldatud fotokonkursil “Portrait of Britain” valitud 13 000 foto hulgast 100 võitja hulka. 

Peamine, kus tema pilte näha saab, on tema Instagrami konto, mis on fotograafi sõnul täiesti imeline müügiplatvorm, niisamuti ka koduleht; Facebookis ta enam nii aktiivselt ei tegutse.

Algus

Fotograafiaga hakkas Raitma tegelema umbes kümme aastat tagasi. Tema esimene eeskuju ning õpetaja oli tema poeg, kes tegi esimese fotograafia eksami juba põhikoolis ja tänaseks on lõpetanud Londoni Kingstoni ülikooli fine art-i. “Pildistavad meie peres kusjuures kõik,” avaldas Raitma, kes ostis oma esimese fotokaamera, Canon 550D, oma poja käest. Nimelt oli poeg otsutanud fotograafias pügala võrra edasi liikuda ja oma vana kaamera ebay-s maha müüa, Raitma aga mõtles, et esimene kaamera võiks perre jääda ja ostis selle ise oma poja käest ära. Nii tema pildistamise huvi alguse sai. “Alguses pildistasin tütart, siis tulid lilled, hirved Richmond Pargis ja nüüd portreed,” meenutas ta. Vana kaamera on tal senini alles, kuigi tänaseks päevaks on ta kaamerat vahetanud umbes kuus korda.

Tavaline päev

Sirli Raitma päev algab iga hommik kell 6.30. “Tassike head kohvi, laps kooli ja siis koeraga parki jooksma!” Fotograafi pereliikmeks on muuhulgas kaheaastane Weimaraner Dave, kes käib tihti ka kliendikohtumistel kaasas. “Loomingulises töös kasutan peamiselt naturaalset valgust ja tihtipeale sõltubki just valgusest, kuidas mu päev edasi areneb,” avaldas ta.

Pildistamisest vabal ajal töötleb ta fotosid, tegeleb Limited Edition printide müügiga või teeb ettevalmistusi järgmiseks fotosessiooniks. “Lisaks loen palju - nii erialast kui ilukirjandust, käin näitustel, otsin sessioonideks kostüüme ja huvitavaid pildistamispaiku,” loetles ta. Tavapärane tööpäev lõpeb kella viie paiku, et peale seda juba perega kvaliteetaega veeta.

Fotograafia alasest kirjandusest soovitab ta lugeda järgmisi raamatuid: Susan Sontag "On Photography", John Berger "Ways of Seeing", Henry Cartier-Bresson "The Decisive Moment" ja Annie Leibovitz "At Work".

Kusjuures peamine, mida fotograaf fotograafias oluliseks peab, on oskus näha ja soovitud tulem ka teoks teha. "Tehniline pool pole siin üldse primaarne, võin sisuliselt teha pildi ka oma mobiiltelefoniga, kui kõik tingimused selleks sobivad on," sõnas ta.

EHA

“Minu kõige põnevam projekt siiani on „Eha“, minu ema - iga sessioon on nagu uus näitemäng, kus mina olen lavastaja ja temal on alati peaosa!” Koos käiakse second handpoodides, valitakse riided-aksessuaarid, hiljem teeb Sirli Raitma emale meigi ja soengu, viimistleb stilistika ja asub pildistama.

Projekt sündis fotograafi sõnul saatuse tahtel. Tema ema on Inglismaal elanud juba 20 aastat, alguses Sirli Raitma õe juures Jersey’s ja hiljem tema enda juures Londonis. Raitma sõnul sai tema ema 43-aastaselt, tollal veel Eestis elades, oma esimese insuldi, paar aastat hiljem teise ja sealt edasi diagnoositi juba epilepsia. See tähendas, et ravimid ja arstivisiidid jäid ema jaoks tavaliseks osaks tema elust. “Selle ümber keerles ka terve ülejäänud elu, ema jäi kurvaks ja tundis ennast üksikuna, järgmine diagnoos oli depressioon,” avaldas ta.

Nii otsustas Raitma, et ema ellu tuleb tuua muutus. “Pöörasin kogu oma fookuse ema poole, kutsusin ta endaga igale poole kaasa - jalutasime pargis, käisime koos näitustel, poes, sõpradel külas,” loetles ta. Kuniks ühel poeringil jäi emale poeaknal silma kübar. “Läksime poodi sisse, proovisime kübaraid, kingi, kleite ja tulime välja terve komplektiga... ja järgmisel päeval panime kübara pähe, võtsin kaamera kaasa ja tegime esimese fotosessiooni,” meenutas Raitma emanimelise fotoprojekti algust, millest tänaseks on möödas juba viis aastat. Fotosessioonid jätkuvad.

Sirli Raitma sõnul on neil emaga väga eriline ja lähedane suhe. Ta kasvas üles ema kõrval, kellel oli alati midagi käsil - ema õmbles, laulis kooris, organiseeris teatrikülastusi. “See Eha ei ole kusagile kadunud ja võib olla sellepärast tuleb ta minu foto-ideedega meeleldi kaasa!”

Projekti eesmärk on näidata, kui palju elu on veel elada. “Jah, emal on terviseprobleemid, kuid kui keskenduda muule, siis väljavaade elule muutub ja muutud ka ise,” sõnas ta. Fotoprojekt on muutnud ema enesekindlaks ja rõõmsameelseks. “Ta vaatab peeglisse ja teeb tulevikuplaane!” rõõmustas Raitma, kes plaanib sama projektiga jätkata, kuni see mõlemile põnev on.  

Tulevikus plaanib ta teha fotoseeria ka oma sünnikohas, Suure-Jaanis.

Tulevik

"Proovin käia nii paljudel näitustel kui vähegi võimalik, viimastest võib nimetada Martin Parr, Cindy Sherman, Tim Walker, Nan Goldin, Bruce Davidson," toob Raitma välja endale silmajäänud fotograafe.

Kuna Sirli Raitma hakkas fotograafiaga tegelema Londonis elades, ei oska ta paralleele tuua Eesti ja Inglismaa fotograafide või karjäärivõimaluste vahel. “Täna pildistan koostöös arhitektide ja disaineritega interjööre või teen portreefotosid,” sõnas ta. Tema sõnul peab läbilöömiseks olenemata asukohast olema tahet, pealehakkamist ja natuke annet. “Minu pere ja töö on hetkel Londonis - võib-olla, kui ära väsin, kolin edasi.” 

Algajale fotograafile on Sirli Raimal anda näpunäiteks Henri Cartier-Bressoni tsitaat: “Your first 10,000 photographs are your worst.” 

 

Sirli Raitma pilte vaata www.sirliraitma.com lehelt.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee