FOTOGRAAF Annika Metsla jõudis fotograafiani läbi lillede

31 märts 2019

Annika Metsla on portree- ja pulmafotograaf, kes peab end õnnelikuks inimeseks, kuna teeb tööd, mis on ka tema hobi. Niisamuti koolitab ta pildistamise entusiaste EestiFoto stuudio fotokoolis ning mujal maailmas.

“Pulmafotograafia on nagu mitmevõistlus, kus on põimunud erinevad žanrid, mis teeb selle põnevaks ja mitmekesiseks,” ütles Metsla. Pulmafotodes on ühendatud nii portree- kui ka loodusfotod, omajagu moefotograafiat; tseremoonia ja peo jäädvustamise võib liigitada dokumentalistika alla ja detailide pildistamise tootefotograafia juurde.

Metsla peab tavaliste inimeste pildistamist väljakutseks, kuna enamikel puudub kaamera ees olemise kogemus ja kes sageli ka pabistavad. “Pildistatavale peab looma mõnusa olemise ja panema ta end vabalt tundma.” Parimaks komplimendiks peab Metsla kliendi kiidusõnu fotosessiooni kogemuse kohta enne veel, kui too pilte näinud on.

 

Teekonna algus

Fotograafia on Annika Metsla kirg ja hobi olnud juba varasest noorusest saati ja alustades oli tema esimene kaamera Smena. Täna ütleb ta, et kaamera valikul ta brändis kinni ei ole ning on pildistanud nii Canoni, Nikoni kui ka Sonyga.

“Ma jõudsin fotograafiani sõna otseses mõttes läbi lillede,” sõnas ta. Nimelt avas Metsla aastal 1995 oma esimese poe nimega Annilill. Mõni aeg hiljem lisandus teine pood ja see leidis koha Õnnepalee kõrval. Nähes iga päev pruutpaare Õnnepaleesse sisenemas ja väljumas sündis mõte luua pulmakorraldusfirma. “Üritusturunduse ettevõtteid tol ajal oli, kuid säärast romantilist ja 100% teenust pakkuvat salongi, mis keskenduks vaid pruutpaaridele, polnud."

2002 aastal sündis Annilill Peoteenindus. Lillepood jäi Õnnepalee kõrvale senikaua, kuni aasta tagasi maja lammutati. Pulmakorraldusfirma vahendas pruutpaaridele fotograafe, kuid seda, et Metslast endast pulmafotograaf saab, ta loota ei osanud. “Pildistasin ikka, kuid mitte pulmi, nii jäin silma andekale pulmafotograafile Enno Rätsepale, kes ausalt öeldes mind sellele teele tõukas ja nii kõik alguse sai,” meenutas Metsla.

Esimese pulma pildistas ta 2003. aastal ning vaid aasta hiljem võitis ta esimese parima pulmafotograafi tiitli. “Võin öelda, et mu teekond on olnud tõesti imeline!”

Metsla sõnul on tema töö säärane, kus pole veel kordagi ette tulnud mõtet, et peaks midagi muud tegema. “Olen oma eluga väga rahul ja tänulik,” rõõmustas Metsla ja lisas, et puudust ta igal juhul hetkel millestki tunda ei oska. 

 

Fotosessioon ja inspiratsioon

Annika Metsla teine suur hobi ja kirg on reisimine ning täna võib ta öelda, et on need kaks edukalt ühendanud. Viimase poole aasta jooksul reisides on ta kohanud huvitavaid inimesi erinevatest valdkondadest. “Inimesed ja elu ise ongi minu suurimaks inspiratsiooniks, tunnen, et kasvan ja arenen koos sellega!”

Küll aga leiab ta inspiratsiooni ka disainist või põnevatest interjööridest, loodusest ja mõnest uuest keskkonnast. Ka reisi peatumiskohti valib ta sageli selle järgi, et kohal oleks eriline disain või “kiiks”. Fotograafi sõnul ongi parim päev see, kus midagi uut avastad või õpid. Avatud silmadega vaadates ei teki ka fotosessioonides rutiini.

“Oma fotosessioone ma otseselt ette ei plaani, suur boonus on see, kui satun kohta, kus varem olnud ei ole,” avaldas ta. Sattudes pildistama juba tuttavasse paika, püüab Metsla leida mõne uue vaatenurga. Pruutpaaridega kohtudes on tema peamine küsimus nende ootuste ja soovide osas ja tegelikult on isegi hea, kui kindlaid nõudmisi pole. “Nii saan minna kohale ja vaadata, tunnetada, kõik hakkab justkui iseenesest jooksma.” See, milline armastuselugu lõpuks piltidest kokku joonistub, on vahel fotograafile endalegi üllatuseks. “See ongi ehe näide inspiratsioonist - pulmapäeval inspireerib mind pulmapaar, nende lugu, nende olemus ja stiil,” loetleb ta. 

Metsla soovitus pruutpaaridele on valida mõni lemmikkoht, mitte üritada paljusid läbi joosta. Piltidel on kõige tähtsam emotsioon, mitte see, milline taust seal taga on. “Emotsioon on see, mis meid ka aastate pärast kõnetab!”

Oluline on leida ka ilus valgus, mis määrab pildi juures väga palju. Loodus võib samuti alati üllatada, seega peab pulmafotograaf tegutsema olemasolevast olukorrast lähtudes.

 

Tänapäev

Pole iial olnud aega, mil fotograafia oleks nii populaarne. Täna, kus igaühel on korraliku kaameraga telefon või peegelkaamera, on maailm, mida veel umbes 15 aastat tagasi poleks osanud uneski näha. “Vahel on tunne, et tõesti iga teine on piltnik ja uusi lisandub samuti iga päev - samas arvan, et see hoiab ka professionaalseid tegijaid vormis!”

Annika Metsla sõnul on fotograafia lahe ja arendav hobi, kuid kas sellega on lihtne ära elada - selles peab igaüks ise veenduma. “Kusjuures ma arvan, et täna on noortel raskem läbi lüüa kui varem, kõik oleks justkui juba ära tehtud ja millegi erilisega on keeruline silma paista,” sõnas ta. Metsla alustas oma fotograafi karjääri sel ajal, kui arvutid polnud kodus igapäevased ja Photoshopi ka keegi ei kasutanud. “Pildistasime filmile ja keegi ei teadnud, kes millega parasjagu tegeleb - seda nägime konkursidel!”

Selleks, et saada heaks fotograafiks, tuleb kujundada oma käekiri ja millegagi eristuda. “Mul pole ka selle vastu midagi, kui keegi kedagi hästi järgi teeb, siiski soovitaksin nutimaailmast mõneks ajaks eemale tõmbuda ning pildistada ja vaadata, mis sest siis välja tuleb!” 

Hea foto on Metsla sõnul see, mis liigutab vaatajat või pöörab mõnele ühiskonnas olulisele teemale tähelepanu ja paneb mõtlema. “Olen seda meelt, et fotodel on väga tugev pikaajaline mõju ja mälestusi peaks looma kogu aeg.”

Metsla üks meeldejäävamaid kogemusi oli 15-aastat tagasi Grand Canyoni serval seistes. “See tunne, kui seisad seal maailma serval, oli nii võimas, kuid ma ei osanud seda pildi sisse panna, see on pilt, mida prooviksin täna uuesti teha,” mõtiskles ta.

 

Koolitused ja heategevus

Lisaks EestiFoto stuudios koolitamisele, teeb Metsla koolitusi ka mujal maailmas. Näiteks on kaks korda toimunud koolitus Balil, mis on olnud võimas ja spirituaalne kogemus. “Võiksin lausa öelda, et on andnud mulle tiivad!”

Tuues inimesed kodusest keskkonnast välja, unustab too mured ja probleemid ning pühendub uutele oskustele sada protsenti. “Õpetan inimesi nägema ja märkama!” Balil tutvuvad koolitusel osalejad ka kohaliku elu ja traditsioonidega, mis tavaturistil jäävad sageli kättesaamatuks. Lisaks Balile plaanib Annika Metsla koolitusi hakata tegema kahes uues sihtkohas, mida hetkel veel ei avalda. “Igal juhul teen valiku selle järgi, kus oleks palju fotogeenilisi teemasid, mida jäädvustada,” täpsustas ta.

Veebruaris oli Metslal EestiFotos ka pulmafoto koolitus, kuid selle kohad täitusid juba enne suurema reklaami välja minekut. Uut koolitust plaanib ta juba kevadel. EestiFoto koolituskava leiad kodulehelt.

Annika Metsla on spirituaalne hing ja usub, et kui sul on anne, siis seda tuleb ka heast südamest jagada. Ta käib juba aastaid heategevuslikus korras pildistamas Vähihaigete Lastevanemate Liidu suvelaagris, on vabatahtlik fotograaf Pardirallil ning on kaasa löönud heategevusliku üritusega Minu Unistuste päev. “Igaühel meist on oma anne ja igaüks meist võiks seda aegajalt ilma rahata jagada.”

Annika Metslaga saad lähemalt tutvuda tema kodulehel.

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee