Ameerikas lubab seadus droone alla tulistada, Eesti piirdub rahalise trahviga

14 oktoober 2018

Ameerika Ühendriikide Senat on oktoobri alguses vastu võtnud seaduseelnõu, mis annab ametivõimudele luba hävitada droon, mis tundub mingilgi kujul ohtlik. 

TechCrunch kirjutab, et Ameerika valitsusel on ilma ühegi eelneva hoiatuseta õigus droon üle võtta, kahjustada või isegi alla tulistada. Ka siis kui droon kuulub näiteks ajakirjanikule või äriettevõttele. Inimõiguste grupeeringud ei ole antud seaduseelnõuga päri. ”Kui seadusandjad soovivad valitsusele anda volitused droone häkkida või isegi hävitada, peaks kongressil ja avalikkusel olema võimalus väidelda, kuidas tagada piisav ja parim järelevalve, et kaitsta meie õigust kasutada droone ajakirjanduses ja vabal ajal,“ ütleb Electronic Frontier Foundation ehk EFF. Eelnõu liigub edasi Valgesse Majja, kus president Trump peaks seadusele alla kirjutama.

Drooni lennutaja on piloot

Eesti Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor Karl Rattassepa sõnul on mehitamata õhusõidukid vägagi tervitatavad, kuna nende abil saab teatud operatsioone palju operatiivsemalt ja odavamalt läbi viia. Suurim oht on siis, kui droone kasutab inimene, kel puudub elementaarne teadmine õhuruumi korraldusest ja lennureeglitest. “Drooni lennutaja on samasugune piloot nagu lennuki piloot, ainsa erinevusega, et drooni ehk mehitamata õhusõiduki piloot juhib õhusõidukit maapinnalt, mitte ise selle pardal olles,” selgitas Rattassep. “Kui lennutaja ei tea reegleid või nõudeid võib ta teadmatult käitudes ohtu seada nii enda kui ka teised inimesed,” lisas ta.

Lubade arv on tõusnud

Eestis väljastatakse ühekordne luba kehtivusega üks aasta ning selle eest tuleb tasuda riigilõiv. Luba tuleb taotleda drooni lennutamiseks kontrollitud õhuruumis, näiteks suuremate lennuväljade ümbruses ja lähistel paikenvates valdades ning ka piirangualadel. Samuti tuleb enne igakordset lendu taotleda kooskõlastus. Rattassepa sõnul ei tohiks unustada, et reeglid kehtivad õhuruumis kõigile õhusõidukitele eesmärgiga tagada ohutus.

Väljastatud ühekordsete lubade (aastane luba) statistika viimaste aastate lõikes:

2016 - 334 luba

2017 - 437 luba

2018 (12.okt seisuga) - 401 luba

Allikas: Eesti Lennuamet

 

Näited võimalikest sanktsioonidest:

Eesti Lennundusseadus:

§ 60¹⁴.  Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine

 (1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud varaline kahju – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Menetleja: Lennuamet

 

Kaitseväe korralduse seadus:

§ 56².  Osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki loata kasutamine

 (1) Kaitseväe loata Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, mis on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav, kasutamise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik − karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 56³.  Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise loata salvestamine ja edastamine

 (1) Kaitseväe loata Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise salvestamise või edastamise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik − karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

Menetleja: Kaitsevägi

 

Karistusseadustik:

§ 112.  Lennuohutusvastane rünne

 (1) Lennuohutust kahjustava eseme või aine ebaseadusliku toimetamise eest õhusõidukisse või õhusõiduki külge paigaldamise eest õhusõiduki kahjustamise või pardal viibiva inimese elu või tervise kahjustamise eesmärgil, õhusõiduki tulistamise, samuti lennuõnnetuse või lennuintsidendi toimumise ohu põhjustamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on:

 1) põhjustatud inimese surm; 2) tekitatud suur kahju või 3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistusega.

Menetleja: Prokuratuur

 

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee