Anna Lehespalu avas Prantsusmaal oma esimese soolonäituse

22 november 2022

Fotokunstnik Anna Lehespalu avas Normandias kaasaegse kunsti keskuses oma esimese soolonäituse, mille aitas ellu viia Põhjamaade kaasaegse foto festival Lumières Nordiques.

"Tegemist on väga isikliku näitusega, mis on aidanud mul enda jaoks olulisi teemasid läbi tunnetada," sõnas kunstnik ja lisas, et fotokunstnikuna teatakse teda tegelikult Prantsusmaal paremini kui Eestis. Mõni aasta tagasi võtsid temaga ühendust kaks prantsuse kuraatorit ja sealt sai alguse tihe koostöö. Näituse elluviimisel sai fotokunstnik tuge ja abi Eesti saatkonnalt Pariisis. "Kunstniku ja fotograafina olen aga kõige enam tuge ja inspiratsiooni saanud Kaupo Kikkaselt," avaldas ta ja lisas, et Eestis ta kunstnikuna oma kohta veel leidnud ei ole.

Näituse "Püsi kodus, Mine välja" fotod on jaotatud neljale paneelile, millest igal moodustub neljast fotost koosnev jada. Fotosid ühendab visuaalne motiiv, milles leiab seoseid valguse, mateeria, peegelduse, värvi ja läbipaistvuse näol. Fotod on tehtud viimaste aastate jooksul ja seda peamiselt Islandil, kuid selles seerias kajastub ka Gröönimaa ning Anna Lehespalu enda siluett. Lisaks fotodele on näitusel ka videoinstallatsioon voolavast veest, mis on projitseeritud klaasile. Installatsiooni jaoks kirjutas fotokunstnik lühikese teksti ning seda saadab helilooja Luca D'Alberto lugu "Wait for me".

Lühiintervjuu fotokunstnik Anna Lehespaluga:

Räägi palun põgusalt kooslusest Sina ja fotograafia?

Fotokunst tuli minu ellu kogemata. Mul on olnud elus tugev side muusikaga, kuid visuaalse kunstiga pole end alati osanud seostada. Ülikoolis õppisin filmikunsti ja heli. Esimese analoogkaamera sain kingituseks ja mulle endalegi üllatuseks tekkis mul pildistamisega tugev side ning soov endasse vaadata ja areneda. Ajaga mõistsin, et see side on palju tugevam, kui alguses oskasin arvata ja see on andnud mulle uued silmad elu vaatlemiseks.

Millega igapäevaselt tegeled, kas oled täisajaga fotograaf või teed ka muud tööd?

Fotokunstnikuna olen ma seni ette vōtnud isiklikke südameprojekte. Et saaksin neid ellu viia, on mul olnud erinevaid lühemaid ja pikemaid töökohti. Viimastel aastatel olen teinud mitmeid kunstiresidentuure, elanud näiteks ajutiselt Islandil ja Gröönimaal.

Mida sulle pildistada meeldib ja miks?

Pildistan oma erinevaid emotsionaalseid seisundeid ja kuidas need mulle välismaailmast vastu peegeldavad. Siiani olen seda teinud loodust ja maastikke vaadeldes, maastikufotod on minu silmis justkui autoportreed. Olen väga tundlik ning mulle meeldib seda tundlikkust uurida. Tunnen suurt huvi psühholoogia vastu, mis kajastub ka minu töödes ja otsingutes.

Minu fotograafia protsess saab alguse intuitsioonist ning jätkub sisemise uuringuna. Rännak läbi maastiku, kohtumine loodusega, mõtisklemine kõige üle mis ma näen maastikus ning iseendas. Ma seisan silmitsi oma tunnetega, vaatan neile otsa selle kaudu, mis mind ümbritseb, mis on mulle väga lähedal ning keset maastikku. Mind huvitab, kuidas meie tunded mõjutavad seda, mida me enda ümber näeme ja kuidas me asju tajume.

Millised projektid sul parasjagu käsil on?


On paar pōnevat projekti, aga need jätan siinkohal saladuseks. Minu unistus on järjest rohkem ja kompromissitult loominguga tegeleda.
Soovin teha koostööd teiste põnevate kunstnikega, leida inspiratsiooni ja teostusvõimalusi. Samuti loodan leida rohkem võimalusi selleks, et minu looming hakkaks mulle nii palju tuge pakkuma, et teisi töökohti enam pole vaja.

/Anna Lehespalu näitus on avatud alates 21.oktoobrist kuni 12. veebruarini 2023. Lisainfot leiad siit./

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee