Mine vaata, milline Eesti analoogfotodel välja näeb

25 juuni 2022

Juuni keskel avas Fotomuuseum analoogfoto-aasta põhinäituse, kus saab näha Eesti kolmekümnendate aastate tippfotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi haruldasi originaalfotosid Eestist ja seda lausa läbi kolme korruse.

"Sarapi fotopärand on üks mahukamaid säilinud üle-Eestilise haardega pildikogusid 1930. aastatest," tutvustab Fotomuuseum. Sarapi fotonegatiive on alles ligi 12 000, lisaks on paljudes Eesti mäluasutuste fotokogudes ja ka erakogudes suurel hulgal Sarapi fotopostkaarte. Haruldusteks on Carl Sarapi säilinud näitusetööd ning originaal-fotosuurendused. Sarapi loomingu paremik koosneb originaalfotodest, fotopostkaartidest, fotosuurendustest ja trükistest. 

„Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap 1893–1942“ näitust saab vaatama minna kuni 23. jaanuarini 2023. Käesoleval suvel näeb ilmavalgust ka samateemaline raamat, mille esitlus on planeeritud augustisse.

*

Carl Sarap (1893–1942) oli kirjastaja ning 1930. aastate lõpul Eesti üks tuntumaid fotograafe. Pärast oma kirjastuse “Odamees – Carl Sarap” pankrotti Tartus töötas ta end Virumaal Rakveres elades lühikese ajaga iseõppijana üles laia haardega tippfotograafiks. Carl Sarapi fotod levisid üle Eesti postkaartidel ja ümbrikel, rändasid ringi Euroopa välisnäitustel ja rohkeid tellimustöid jaksas vaevu ära teha. Teistest piltnikest eristus Sarap selge püüdlusega luua oma fotodest üle-Eestiline pildiline koguteos, mis siinseid kauneid paiku ja vaatamisväärsusi kajastavalt väljendaks Eesti looduse, elukeskkonna ja kultuuriloo rikkusi. Carl Sarapi fotolooming oli omas ajas eristuvalt kõrge kvaliteediga ning esindab tänini Eesti 1930. aastate ajavaimu fotokunsti parimate vahenditega. 

Alates 1929. aastast töötas Carl Sarap Rakveres, elukaaslase Johanna Triefeldti raamatuäris, mille fotoosakond oli Sarapi pidada. Koos Johannaga käidi kuni 1940. aastani üle Eesti suvistel fotomatkadel ning naine on ka paljudel Sarapi fotodel. Sadadest piltidest koosnev menukas üle-Eestiline fotopostkaartide sari “Kaunis kodumaa” (1936-1940), maateaduse õppefotode sarja “Eesti pildis” esimesed komplektid ning arhitektuurifotograafia tähtteos, fotoraamat “Vana Narva” (1939) olid Sarapi suurte fotoplaanide teostuse alguseks. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal tõmbas aga kõigele joone peale. /Allikas: Fotomuuseum/

Loe pikemalt siit

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee