Kaido Haagen tegi loo Eesti tuuleveskitest

20 detsember 2021

Äsja on raamatupoodidesse jõudnud raamat, mille 400 leheküljele on kogutud fotod 390 erinevast tuulikust, millest vanim on tehtud juba 1982 aastal ja uusim mõni kuu tagasi.

"Omamoodi võimsa elamuse pakkus Maalasti tuuleveski esmakordne nägemine - pärast paari kilomeetrit teede ja radadeta võsastikus ragistamist jõudsin järsku välja metsalagendikule, kus rinnuni rohus kõrgus puithollandlase vare," kirjeldab autor. Kõige märgilisemaks tuuleveskiks oli Haageni sõnul aga Põlma tuulik, mis on tuntud ka Järvakandi tuuleveski ja Tiivase veski nime all. "Esimest korda pildistasin seda koolipoisina 1982 aastal, kui too oli varemetes ning kümme aastat hiljem, kui tuulik oli täielikult korda tehtud, sain sealt postkaardilikud klantskaadrid." 

Haageni algne plaan oli üles pildistada kalendrijagu pilte kordatehtud tuuleveskitest, kuid projekti edenedes sai selgeks, et see teema on märksa põnevam ja oluliselt mitmekesisemat visuaali pakkuv. "Lõpuks otsisingi üles iga viimasegi tuuliku, mille kohta erinevatest allikatest infot leidsin," ütles Haagen ja lisas, et lappas kokku läbi pool tosinat erinevat nimekirja.

Tuuleveskeid otsis ta alates Eesti muinsuskaitsealuste tuuleveskite nimestikust ja lõpetades Hollandi tuulikufännide veebisaidiga. Neile lisandusid juhuleiud satelliidifotodelt ja mööda külavaheteid sõites. Osade tuuleveskite otsimine oli nagu geopeituse mängimine, kus olles ühest mõnekümne meetri kaugusel võis seda ometigi tiheda võsa tõttu mitte märgata.

"Varasemalt olen ära pildistanud ja kaante vahele pannud kõik Eesti tuletornid ja nii nagu majakad, on ka tuulikud minu jaoks sümbolehitised," sõnas raamatu autor. Haageni sõnul on omaaegsed olulised maamärgid tänaseks oma tähtsuse funktsionaalses mõttes kaotanud, aga visuaalselt on need pilkupüüdvad ka praegu. 

Autori sõnul on raamatu lõpus olev register kõige täiuslikum Eesti tuulikute nimekiri. Raamatu saab endale soetada raamatupoodidest.

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee